"Õnneks on Eestis olnud välispoliitilistes eesmärkides konsensuspoliitika ja ma tahan olla tänulik kõigile varasematele välisministritele. Kindlasti ma jätkan sedasama liini, sest midagi pole teha – Ukraina sõda on see, mis on muutnud maailma jäädavalt ja Eesti ülesanne on siin rahvusvahelisel tasemel seista selle eest, et meie liitlased ja läänemaailm ei väsiks ära," ütles Tsahkna neljapäeval ERR-ile.

Tsahkna tunnustas ka eelmist välisministrit: "Urmas Reinsalu on olnud väga-väga võimekas välisminister ja koos peaminister Kaja Kallasega on nad ikkagi korralikult jala maha pannud. Me peame lihtsalt endale teadvustama, et täna võitleb Ukraina meie vabaduse eest ja kui see sõda seal kuidagi hääbub või lõpeb ebaõiglase tulemusega, siis kõik julgeolekueksperdid ütlevad, et mõne aasta pärast võib Putin olla meie ukse taga."

"Ehk siis me võitlemegi täna koos Ukrainaga oma eksistentsi eest. Siin ei ole kellelegi isegi midagi nagu täienduseks öelda, vaid tuleb jätkata sama liini," rõhutas ta.

Teine suund oleks välismajanduspoliitika edendamine

Teisena tõi Tsahkna esile Eesti majandushuvide esindamise välismaal: "Lisaks saab mul olema ka ülesanne, kuidas Eesti majandus suuremaks kasvaks, ehk siis Eesti majanduslikud huvid maailmas, Eesti ettevõtete viimine globaalseks. Ka siin on tehtud suuri samme, aga meil on täpsemad plaanid, kuidasmoodi aidata Eesti ettevõtteid minna rahvusvaheliseks."

Ka seda saab seostada Ukraina toetamisega, märkis Tsahkna. "Me peame aktiivsemalt tegelema juba nende plaanidega, mis puudutavad Ukraina ülesehitamist. Siin on Eestil kindlasti väga suur roll ning Eesti saab olla hea, läbipaistev ja aus hankekeskkond ja meie ettevõtted kindlasti saavad osaleda ka Ukraina ülesehitamiseks."

EL-i välispoliitilises otsustamises võiks kaaluda uut põhimõtet

Tsahkna ütles, et toetab üldiselt Euroopa Liidu välispoliitikas praegu valitsevat korraldust, kus kõik otsused tehakse konsensusega. Siiski võiks tema sõnul kaaluda võimalust konsensus miinus üks, mis võimaldaks mööda minna ühe riigi vastuseisust mõnele otsusele.

"See sama konsensuspõhimõte kaitseb ju ka väikeseid riike nagu Eesti. Ehk siis Eesti istub täpselt samavõrdselt laua taga nagu Prantsusmaa või Saksamaa, ehk siis kindlasti on see Eesti riigi huvides, pikemas perspektiivis ei ole vaja seda konsensuspõhimõtet muuta," rääkis uus välisminister.

"Küll aga on arutatud, kas rakendada konsensus miinus üks [põhimõtet] ehk siis korrale kutsuda, kui keegi ühe riigina lihtsalt blokeerib kogu Euroopa Liidu toimetamist. See on see, mida võiks võib-olla mõelda," lisas ta.

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus astub eeldatavasti ametisse esmaspäeval, 17. aprillil.