Sõja 425. päev: Budanov: aasta lõpuks Ukraina piirideni jõuda on realistlik

Vene võimude teatel tõrjuti Sevastopolis Ukraina droonirünnak, samuti ründas Ukraina okupatsioonidevõimude naftabaasi Luhanski oblastis. Ukraina sõjaväeluure ülema Kõrõlo Budanovi kinnitusel on Ukraina vägedel realistlik suruda Vene väed sel aastal kuni Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirideni.
Oluline esmaspäeval, 24. aprillil kell 22.45:
- Vene vägede rünnakud Lõmani piirkonnas on vähenenud, ütles Ukraina asekaitseminister;
- Budanov: on realistlik jõuda Ukraina piirideni sel aastal;
- Melitopoli linnapea sõnul on piirkonnas suur Vene vägede kontsentratsioon;
- Moskva lähistelt leiti lõhkeainetega Ukraina droon;
- Venemaa: Sevastopolis tõrjuti Ukraina droonirünnak;
- Wagneri asutaja sõnul ei võta nad enam sõjavange ning kõik Ukraina sõdurid lastakse maha;
- Zelenski: Bahmuti langedes oleks Kramatorsk ja Slovjansk ohus;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja 12 suurtükisüsteemi.
Vene vägede rünnakud Lõmani ümbruses on vähenenud
Vene vägede rünnakud Lõmani linna juures on vähenenud, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar. See piirkond on siiani olnud mitu kuud väga aktiivselt rünnaku all.
"Lõmani sektoris ei suutnud agressor meie kaitsest läbi tungida ning tema aktiivsus on veidi vähenenud. Samal ajal pommitab vaenlane meie positsioone selles piirkonnas ja koondub ümber," ütles Maljar.
Varem teatas Ukraina relvajõudude peastaap, et möödunud ööpäeval ei korraldanud Vene väed Lõmani sektoris ühtki rünnakut.
Maljar ütles, et Bahmuti piirkonnas kasutavad Vene väed nn Süüria taktikat ehk hoonete täielikku hävitamist.
Linnapea: Melitopoli piirkonnas on suur Vene vägede koondumine
Zaporižžja oblastis asuva Melitopoli linnapea Ivan Fedorov ütles, et piirkonnas on võimas Vene vägede kontsentratsioon.
Fedorov, kes ise Melitopolis ei viibi, ütles Ukraina televisioonis, et üks Vene vägede kontsentreerumiskohtadest on Aasovi mere rannikul.
Fedorov märkis, et Venemaa toetatud kohalikud võimud kavandavad Zaporižžja oblastis tsiviilelanike evakueerimist. Tema väitel survestatakse okupeeritud aladel inimesi taotlema Vene passe, muu hulgas nõutakse Vene passi olemasolu arstiabi saamiseks.
Budanov: on realistlik jõuda Ukraina piirideni sel aastal
Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus RBK-Ukrainale, et on realistlik jõuda sel aastal Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirideni. Budanov on Ukrainas väga tuntuks saanud, kuna ta juba 2021. aasta novembris prognoosis suuremat Venemaa sõjalist kallaletungi, sh pealinna Kiievi vastu.
Kõrõlo Budanov oli intervjuus ka optimistlik, et Ukraina saab ka edaspidi lääneriikide relvaabi ning kui mõni riik saadab edaspidi vähem, siis mõni teine omakorda rohkem. Budanov hindas intervjuu käigus, et võimalik Krimmi poolsaare kaotus võib Vene sõjalis-poliitilise eliidi jaoks olla valulik, kuid üleelatav.
Luureülema Kõrõlo Budanovi väitel tehakse Krimmi kaotuse puhul sama edukalt propagandat nagu siis kui Vene väed Hersonist taandusid, mis näidati Vene meedias vajaliku sammuna. Samuti ei usu Ukraina sõjaväeluure ülem, et Venemaa kasutaks Ukraina vastu tuumarelva kui lahingutegevus kandub edasi Krimmi.
Budanov mainis lisaks, et Ukraina hinnangul mobiliseerib Venemaa iga kuu ligikaudu keskmiselt 20 000 sõdurit ning ligikaudu 120 000 mobiliseeritud Vene sõdurit on veel Venemaa pinnal.
Leht: USA veenis Ukrainat loobuma Moskva ründamisest
Ukraina luure kavandas sõja aastapäevaks 24. veebruaril massilisi rünnakuid Venemaal, sealhulgas ka pealinnas Moskvas, kuid Ameerika Ühendriigid veensid neid sellest loobuma, teatas USA ajaleht The Washington Post.
"Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov plaanis julgeid lööke sügaval vaenlase tagalas, mis aga tekitas muret Washingtoni ametiisikute seas," kirjutas leht viidates USA riikliku julgeoleku agentuuri salajasele ettekandele.
Väidetavalt olevat Ukrainal olnud plaanis rünnata ka näiteks Venemaa Musta mere sadamat Novorossiiskis.
USA-le tegid aga sellised plaanuid muret, kuna Valges Majas kardeti, et sellised aktsioonid võiksid anda Vene presidendile Vladimir Putinile ettekäände taktikalise tuumarelva kasutamiseks.
22. veebruaril, kaks päeva enne kavandatud rünnakuid, otsustas Ukraina sõjaväeluure vastutulekuna USA palvele kavandatud rünnakutest loobuda.
Ukraina ründas droonidega naftabaasi Luhanski oblastis
Ukraina õhujõud korraldasid esmaspäeval droonirünnaku okupeeritud Luhanski oblastis asuvale naftabaasile.
Ukraina relvaformeeringud ründasid kahe drooniga Mugin-5 Pro 24. aprillil (esmaspäeval – toim.) naftabaasi Rovenki linnas, teatasid Luhanski oblasti okupatsioonivõimud.
Teate kohaselt sai üks naftamahuti kahjustada.
Moskva lähistelt leiti lõhkeainetega Ukraina droon
Moskva ida pool metsast leiti lõhkeainetega droon, mis on väidetavalt Ukraina päritolu UJ-22 droon, vahendas Ukrainska Pravda Vene allikatele tuginedes. Vene Mash kanali teatel lendas 85 kilo kaaluv Ukraina droon puudesse pühapäeva pärastlõunal.

Ukraina peastaap: Lõmani suunal ei tehtud ühtegi pealetungikatset
Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel tõrjusid Ukraina sõdurid viimase ööpäeva jooksul ligikaudu 60 Vene rünnakut. Vene väed tegid Ukraina sihtmärkide pihta ühe raketirünnaku ning 46 õhulööki. Samuti tegi 60 rünnakut mitmikraketiheitjatest. Ukraina teatel on Vene vägede põhipingutus jätkuvalt Bahmut, Marinka ja Avidijivka. Samas viimase ööpäeva jooksul ei tehtud Lõmani suunal ühtegi pealetungikatset.
Peastaabi väitel hoiab Venemaa Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastites teatud arvu sõdureid.
Venemaa: Sevastopolis tõrjuti Ukraina droonirünnak
Vene võimude kinnitusel ründas Ukraina pealveedroonidega Sevastopoli linnas asuvaid sihtmärke. Sevastopol asub okupeeritud Krimmi poolsaare lõunaosas ning see on Venemaa Musta mere laevastiku kodusadam. Sevastopoli linna kuberneri Mihhail Razovžaevi sõnul tõrjus Vene õhutõrje Ukraina rünnaku, vahendas Vene Interfax. Kuberneri väitel hävitasid Vene relvajõud ühe drooni ning teine plahvatas ise, vahendas Kriminform.
Ukraina pole rünnakut kommenteerinud ning tavaliselt ei kommenteeri Ukraina võimud otse ei Krimmis ega Vene Föderatsiooni pinnal toimuvaid rünnakuid. Nii Venemaa kui Ukraina rindeteateid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.
The Kyiv Independent meenutas, et viimati oli plahvatusi Sevastopolis kuulda 17. veebruaril. Tollal tulistati üks Ukraina droon Balaklava soojuselektrijaama juures alla.
And one more video from #Sevastopol.
— ✙ Albina Fella ✙ (@albafella1) April 24, 2023
The occupiers write that "the Black Sea Fleet of the RF repels the attack of surface drones on the outer roadstead in Sevastopol"#CrimeaIsUkraine pic.twitter.com/FwegEEtBef
Ukraina relvajõud venelastele: ei tasu Krimmi puhkusele minna
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna esindaja Natalija Humenõuk soovitas Ukraina televisioonis Krimmis elavatel ja puhkavatel venelastel õhuhäietega ära harjuda ja valmistuda rünnakute hooajaks, vahendas Ukrainska Pravda.

Prigožin: Wagner ei võta enam sõjavange ning kõik lastakse maha
Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas Telegrami kaudu, et Wagner ei võta enam Ukraina sõdureid sõjavangi, vaid tapab lahinguväljal kõik.
Jevgeni Prigožin kommenteeris pühapäeval ilmunud salvestist, mille kohaselt Ukraina sõdurid otsustasid vangi langenud ja haavata saanud Wagneri võitleja maha lasta. Ukrainska Pravda juhtis tähelepanu, et Ukraina võimud pole salvestist veel kommenteerinud.
Zaporižžja linnas oli öösel plahvatusi kuulda
Lõuna-Ukrainas, Zaporižžja linnas oli Suspilne teatel öösel plahvatusi kuulda. Nii linnas kui ka oblastis kuulutati välja õhuhäire.
Zelenski: Bahmuti langedes oleks Kramatorsk ja Slovjansk ohus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus telekanalile Al Arabiya, et Ukraina ei saa Bahmuti kaitsmisest loobuda, kuna selle langemine võimaldaks Venemaal rünnata Kramatorskit ja Slovjanskit. Sõda Ukraina pinnal kommenteerides ütles Zelenski, et olukord on väljakutsuv, kuid Ukraina võitleb ja muutub tugevamaks. Ukraina presidendi sõnul on nad praegu tugevamad kui aasta tagasi ning Ukrainlasi liidab usk, et iga päev viib neid lähemale võidule.
Volodõmõr Zelenski kinnitas lisaks, et kui Venemaa ei peatu Ukrainas ning see on kõigile selge. "Seega, meie liitlased toetavad meid, sest... see on odav hind maksta, et Venemaa edasi ei läheks," ütles Ukraina president. Zelenski sõnul võitleb Vene president Vladimir Putin enda elu eest, mitte oma riigi eest, vahendas Ukrainska Pravda.
Saksa erukindral kutsub üles andma Ukrainale lääne hävitajaid
Endine NATO vägede ülem Kosovos, erukindral Erhard Bühler, rõhutas, et Ukrainale tuleb anda lääneriikidest pärit hävituslennukeid. Bühleri sõnul sobiks Ukrainale eelkõige USA päritolu F-16 hävituslennukid, kuna neid on maailmas arvukalt ning seega oleks ka lihtne saada varuosi. Samas ütles erukindral, et F-16 lennukid on lihtsalt näide ning ukrainlased tuleb panna olukorda, kus nad suudavad iseenda julgeoleku eest seista, vahendas Bild.
Erhard Bühler süüdistas ka Saksa föderaalvalitsust otsustega venitamises ning seetõttu on Ukrainal puudu nii laskemoona kui ka soomukeid ja tanke. Ukraina ja Saksa meedias juhiti tähelepanu, et Ukraina asevälisminister ja endine suursaadik Saksamaal, Andri Melnõk teatas laupäeval, et Ukraina vajab praegusest 10 korda rohkem abi ning iga riik peaks eraldama ühe protsendi SKP-st Ukraina abistamisele.
Briti kaitseministeerium: Vene passe surutakse küüditamise hirmuga peale
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuse sõjaülevaate kohaselt on Vene võimud okupeeritud Ukraina aladel sundimas kohalikele peale Vene passe ähvardades keeldujaid küüditamisega kui ei olda 1. juuniks Vene passi võtmisega päri.
Venemaa kasutab enda passe piirkonna venestamiseks nõnda nagu varem okupeeritud Luhanski ja Donetski oblastis. Venemaa tahab okupeeritud Ukraina alad kiirelt integreerida, et maalida sellest edulugu enne 2024. aasta Vene presidendivalimisi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 April 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 24, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/hKhCuMwBFk
#StandWithUkraine pic.twitter.com/6ugy1ZlZXQ
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja 12 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 187080 (võrdlus eelmise päevaga + 660);
- tankid 3683 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 7139 (+8);
- lennukid 308 (+0);
- kopterid 294 (+0);
- suurtükisüsteemid 2849 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 539 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 289 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 2413 (+11);
- tiibraketid 911 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5753 (+23);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 339 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Hiljuti lekkinud Pentagoni luurehinnangu kohaselt on Vene ja Ukraina relvajõud kahe peale kokku kaotanud sõjas kuni 354 000 sõdurit, millest kuni 223 000 on Vene sõjakaotused ja Ukraina kaotused kuni 131 000 sõdurit. Kaotuste hulka arvestatakse nii viga saanud kui ka lahingute käigus kadunuks jäänud ja hukkunud sõdurid. Vene sõduritest on hukkunud ligikaudu 35 000 kuni 43 000 sõdurit ning Ukraina sõduritest on hukkunud 15 500 kuni 17 500 sõdurit.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas 2022. aasta lõpus, et Ukraina on sõjas kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit.
Sõltumatu sõjandusblogi Oryx andmetel on Vene väed tõendatult kaotanud üle 10 000 ühiku sõjatehnikat, mille hulka kuuluvad nii hävinud, vastase kätte langenud kui ka kahjustada saanud masinad. Ainuüksi tanke on Vene väed Oryxi hinnangul kaotanud rohkem kui 1900.
Ukraina on samas Oryxi andmetel kaotanud rohkem kui 3200 ühikut sõjatehnikat, sh 490 tanki.
Toimetaja: Allan Aksiim, Mait Ots
Allikas: Interfax/BBC/CNN/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent