Vene riiklik uudisteagentuur TASS teatas, et Venemaa võib lõpetada seni kehtinud moratooriumi lühi- ja keskmaa tuumarelvade paigutamise osas teatud piirkondadesse. Venemaa väitel on selline otsust tingitud USA tegevusest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, sh Jaapani territooriumil.

USA lahkus 1987. aastal sõlmitud keskmaa tuumajõudude leppest (INF - Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty) 2019. aastal, kuid tollal kinnitas Vene president Vladimir Putin, et Venemaa ei alusta keskmaa tuumarakettide paigutamist Euroopasse või mujale, kui seda ei tee Ameerika Ühendriigid. Moskva ja Washington süüdistasid enne USA leppest taandumist teineteist korduvalt leppe rikkumises. Lepe keelas 500 kuni 5000 kilomeetri lennuulatusega maapõhised tuumaraketid.

Vene välisministeeriumi relvastuskontrolli osakonna direktori Vladimir Jermakovi sõnul muudavad USA ja tema liitlaste sõjalised programmid Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Euroopas Venemaa ühepoolse moratooriumi hoidmise hapraks.

USA süüdistas 2019. aastal Venemaad leppe rikkumises, kuna Vene Föderatsioon arendas välja raketi 9M729. Moskva eitas tollal neid süüdistusi ning kritiseeris Euroopas asuvat USA raketikaitsesüsteemi.

Vene Föderatsioon on alates täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale 2022. aasta veebruaris korduvalt eri viisidel ähvardanud lääneriike ja Ukrainat enda tuumarelvadega.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles eraldiseisvalt märtsis, et Venemaa ei saa USA vaenulikkuse tõttu naasta ka START tuumaleppe juurde. Sergei Rjabkov täpsustas, et põhjuseks pole ainult Ameerika Ühendriikide toetus Ukrainale, vaid ka USA vaenulik tegevus Venemaa vastu praktiliselt kõikides valdkondades. Praktikas tähendas START leppe peatamine, et Venemaa ei luba enam USA relvastuskontrolli inspektoritel oma sõjalisi rajatisi kontrollida, ei nõustu kahepoolse nõuandekomisjoni kohtumistega lepingu teemal ega saada USA-le andmeid oma strateegiliste tuumarelvajõudude seisu kohta.