Türi põhikoolis õpib paarkümmend Ukraina last. Tavatundidele lisaks õpivad nad kaks korda nädalas eesti keelt. Laste keeleoskus sõltub hariduslike erivajadustega laste koordinaatori Ave-Maria Tootsi sõnul suuresti perest.

"Pered, kes on sõnastanud oma prioriteedid – me oleme siin, me elame siin, me õpime siin – nende lastel läheb ka koolis paremini. Aga kes elavad nii-öelda kohvrite otsas – ei tea, mis homne päev toob,  võib-olla läheme tagasi – neil on ka motiveeritus väiksem," lausus Toots.

Tänavu lastele hindeid ei pandud ja nad osalesid tundides nii-öelda vabakuulajatena. Sellegipoolest oli neid peresid, kes alguses nimetasid eesti kooli tulekut kaotatud aastaks, sest lapsed pandi eesti eakaaslastega samasse klassi, mitte ei arvestatud nende Ukraina lõpetatud klasse.

Ukrainlannast õpetaja Ljubov Stepanova sõnul oli algus väga raske.

"Väga paljud õpivad heameelega eesti keelt, see on hädavajalik. Parim viis õppida ükskõik millist keelt on sulanduda keskkonda," ütles ta.

Tallinna Südalinna koolis õpib 40 sõjapõgenikku ning koolil on aastatepikkune kogemus võõrsilt tulnud laste õpetamisel tavaklassides.

"Uusimmigrandid, kes tulevad teistest riikidest, kellel pole ühtegi teise keele oskust peale oma kodukeele, mõneti õpivad nemad eesti keele palju rutem ära, sest pole kellegagi suhelda omas keeles. Aga nii pea, kui on võimalus inglise keelega hakkama saada, nii hakkabki eesti keele oskus või õppimise tahe ja soov taanduma," rääkis Tallinna Südalinna kooli juht Veiko Rohunurm.

Algklassi lastega on probleeme vähem, õpimotivatsioon on väiksem vanemates klassides. Südalinna koolis on eraldi viies klass ukrainlaste jaoks. Rohunurm möönab, et kuigi tunnid on neil eestikeelsed, siis puuduliku keeleoskuse tõttu nende teadmised viienda klassi lõpetamiseks nõutavale tasemele ei vasta.

"Vanemaga kokkuleppel saab jääda kordama klassikursust ja kusjuures seda praktikat tihtipeale ka kasutatakse edenemise eesmärgil. Ka meil endal Vabaduse koolis on seda praktikat palju ette tulnud," lausus eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov

Kui pere pole sellega nõus, siis tuleb laps üle viia järgmisse klassi sõltumata tema teadmiste tasemest. Haridusministeerium käsitleb kõiki Ukraina lapsi kui potentsiaalseid Eestisse jääjaid ja  seaduse kohaselt tuleb neile kolme aasta jooksul pärast riiki saabumist pakkuda täiendavat keeleõpet kaks tundi nädalas.

Järgmisel sügisel algab üleminek eestikeelsele haridusele ning ainult ukrainlasi õpetavatele Räägu ja Vabaduse koolile erandit ei tehta.