Kremli droonirünnaku taga võis olla nii Venemaa kui ka Ukraina
Vene pealinnas Kremli vastu suunatud droonirünnakus süüdistas Venemaa kolmapäeval Ukrainat. Samas spekuleeritakse, et tegu võis olla ka Venemaa enda korraldatud rünnakuga. Kuigi Ukraina valitsus ametlikult rünnaku tegemist eitas, siis on nende agendid varem isepäi tegutsenud.
Kremlit ööl vastu kolmapäeva tabanud droonirünnaku kohta levib mitmeid teooriaid, mille saab laias laastus jagada kolmeks. Esiteks väitsid kolmapäeval venelased ise, et droonirünnaku korraldasid ukrainlased. Ukraina samas eitas rünnaku tegemist, kuid Ukraina eri- ja julgeolekuteenistuse agendid on varem kooskõlastamata planeerinud rünnakuid Venemaal ja Valgevenes. Samuti on analüütikud spekuleerinud, et rünnaku võis korraldada Venemaa, et seda saaks kasutada ettekäändena kuidagimoodi sõja eskaleerimiseks.
ISW mõttekoda kahtlustab Venemaa lavastust
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma hommikuse rindeülevaate käigus, et mitmed märgid viitavad sellele, et eile Kremli vastu korraldatud droonirünnak oli lavastus ja selle korraldas Venemaa ise.
Mõttekoja eksperdid juhtisid tähelepanu, et Moskvas ja mujal Venemaal tugevdati hiljuti õhutõrjet. Seetõttu peab ISW väga ebatõenäoliseks, et kaks drooni suutsid läbi tungida õhutõrjest ja plahvatada Kremli kohal täpselt nii, et see jääks ka kaamerapilti.
Kreml süüdistas kohe Ukrainat terrorirünnaku toimepanemises ning mõttekoda juhtis tähelepanu, et Kremli süüdistust kordasid ka teised ametlikud kanalid. Sõjauuringute instituudi sõnutsi oleks droonirünnak olnud Venemaale üllatus kui see poleks olnud sisemiselt lavastatud. Samuti toodi esile, et rünnaku toimumise avaldamise oli suure viitega.
Droonirünnak Kremlile toimus Moskva aja järgi poole kolme ja kolme vahel öösel ning Kreml andis sellest teada alles päeval, kell 14.30. Ka heade infoallikatega Vene opositsiooniline väljaanne Meduza tõi esile, et viivitus rünnakust teatamise osas oli veider. Alguses teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS 14.27, et Moskva linnas on droonide lennutamine edaspidi keelatud (kuigi vastavad piirangud kehtestati juba 2022. aasta maikuus). Kell 14.35 süüdistas Kremli pressiteenistus ametlikult Ukrainat droonirünnakus.
Teiste Venemaa vastu suunatud rünnakute puhul pole Kreml ISW hinnangul varem suutnud luua nii kiiresti ühtset ja detailset informatsioonilist vastust. Mõttekoda arvab, et rünnaku najal on võimalik panna Vene inimesi rohkem sõda toetama. Samuti arvas eraldiseisvalt endine Ukraina presidendi kantselei nõunik Oleksi Arestovõtš, et Venemaa võis korraldada rünnaku, et oleks ettekääne, miks enda turvalisuse eest muretsev Vene president Vladimir Putin ei peaks osalema 9. mai pidustustel.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak samas teatas koheselt peale süüdistuse ilmsiks tulekut, et väited Ukraina korraldatud droonirünnakust on ettevalmistus Venemaa plaanitud suurele terrorirünnakule. Podoljak ja samuti ka Eesti julgeolekuekspert Rainer Saks eraldiseisvalt spekuleerisid, et tegu võis olla ka Venemaa enda partisanidega. Saks ei välistanud ka Ukraina partisane.
Ukraina ametlikult eitab, kuid nende agendid on varem isepäi tegutsenud
Kreml süüdistas kolmapäeval Kremli pihta suunatud droonirünnakus Ukrainat. Ukraina valitsuse esindajad eesotsas president Volodõmõr Zelenskiga eitasid kolmapäeval kindlas kõneviisis Kremli ründamist. Ukraina tavaliselt ei võta Venemaa pinnal tehtud rünnakuid ka omaks. Samas saab tuua paralleeli hiljutiste Pentagoni luureleketega, millest selgus, et Ukraina eriteenistus SBU avastas, et osad nende enda agendid olid käske eirates rünnanud Vene sõjaluurelennukit veebruaris Valgevene territooriumil. Tollal toimunud rünnaku võtsid avalikult omaks Valgevene partisanid.
Ukraina SBU-s on ligikaudu 30 000 töötajat, mis on seitse korda rohkem kui Ühendkuningriigi julgeolekuteenistuses MI5 ja samas on see töötajate arv samas suurusjärgus USA FBI-ga, kus on tööl 35 000 inimest, selgitas eelmine aasta organisatsiooni juhtimise väljakutseid Politico.
Lisaks sellele ilmnes Pentagoni luureleketest, et Ukraina sõjaväeluure (HUR) plaanis Vene invasiooni aastapäeval 24. veebruaril korraldada Moskvas ulatuslikke rünnakuid, mis Washingtoni palvel lükati edasi. USA valitsus peab Ukraina rünnakuid Vene territooriumile riskantseks, kuid nagu The Washington Post aprillis esile tõi – Venemaal juhtuvad jätkuvalt salapärased rünnakud. Samas selgus samast lekkest, et pole märke nagu Ukraina julgeolekuteenistus SBU oleks enda eraldiseisvalt kavandatud rünnakuid Moskvale edasi lükanud.
Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov rõhutas jaanuaris samale lehele antud intervjuus, et kuniks Ukraina territoriaalne terviklikkus pole taastatud, siis jätkuvad probleemid Venemaal. Samuti ütles ta varem tehtud rünnakute kohta, et need on purustanud illusiooni turvalisusest Venemaal. Ukrainast väljaspool toimuvate operatsioonide eest vastutab ametlikult sõjaväeluure.
Vene territooriumilt on varem leitud ka alla kukkunud droonide rususid, mis on tõenäoliselt Ukraina omad ja pole sihtmärgini jõudnud. Näiteks aprillis leiti Moskva lähistelt metsast väidetavalt Ukraina päritolu UJ-22 droon, millel oli laadungiks lõhkeained.
Ühe vastuargumendina on analüütikud toonud esile, et pole selge kuidas rünnak saaks olla Ukraina huvides. Näiteks Reuters kirjutas droonirünnaku kohta, et Venemaa võib selle najal sõda Ukraina vastu eskaleerida. Samas tõi julgeolekuekspert Rainer Saks juba kolmapäeval esile, et Venemaal pole vastusammuna kuidagi võimalik eskaleerida, kuna kõik konventsionaalse sõja vahendid on juba kasutusele võetud.
Märgilise kommentaarina kinnitasid neli eraldiseisvat allikat Politicole kolmapäeval, et USA ei teadnud ette, et keegi ründab droonidega Kremlit. USA välisminister Antony Blinken rõhutas lisaks, et Kremli väiteid tasub üsna skeptiliselt võtta. Bideni administratsioon olevat samade allikate sõnul alles välja selgitamas, et kas droonirünnaku tellis Kiiev või korraldas selle mõni ukrainameelne valitsuse kontrolli alt väljas olev rühmitus või lavastas rünnaku Venemaa ise.
USA luure hindas eelmise aasta sügisel, et Daria Dugina mõrva Venemaal korraldasid Ukraina julgeolekuteenistused ning tollal rõhutati, et USA-l pole täit pilti kuidas Ukraina poliitiline ja sõjaline juhtkond ning eriteenistused oma otsuseid teevad ning see võib selgitada, et kuidas osad Ukraina valitsuse osas tollal toimunud rünnaku puhul sellega kursis ei olnud. Ka tollal eitasid Ukraina võimud väiteid, et nad tellisid Dugina mõrva.
Toimetaja: Allan Aksiim