Eestit ähvardab 2025. aastal Euroopa prügitrahv, sest Eesti pole suutnud jäätmete ringlusesse võtmise taset kergitada kõrgemale ühelt kolmandikult, aga oleme kokku leppinud, et võtame ringlusesse 55 protsenti jäätmetest.

"Euroopa Liidu prügitrahv Eestile on võimalus, mitte kindel ja saabuv asi. Püüaks ikka lahendada selle ära, et kui täna on jäätmete ringlusesse võtmine 30,4 protsenti ja kui peame 2025. aastaks tõstma selle 55 protsendini, siis selleks me juba astume samme. Põletamise, saastamise, ladestamise tasud - ma kaldun arvama, et neid on vaja. Ladestamise puhul neid tasusid tuleb tõsta," ütles Michal.

"Kai Realo kirjutas ühe loo, kus ta sellele ettevõtjana viitas. Kui vaadata jäätmehierarhiat, siis kõige madalam järk on ladestamine, siis tuleb põletamine, siis tuleb ringlusesse võtmine ja kõige kõrgemal tasemel on jäätmete tekkimise vältimine. Kui jäätmeid saab odavamalt ära anda, siis mis mõtet on kallimalt nende tekitamist vältida? Ladestamise tasu on aastast 2015 püsinud sama. See võiks olla üks instrument. Teised oleks põletamise tasu ja plastimaks," rääkis Michal.

Need, kes koguvad korrektselt, nendel hinnad ei tõuse, lisas minister.

"Sinna juurde kuuluvad ka eri nüansid, mis puudutavad inimeste usaldust selle süsteemi vastu, ja ettevõtjatel on kaalumisel ka rajada ringmajandust algatav plastitehas, mis töötleks ümber plasti ja annaks selle uuesti ringlusesse," rääkis Michal.

Sellest püüame komplekti kokku saada ja ilmselt muudame ka seadusi, sõnas Michal.

Põllumajanduses, transpordis ja elamumajanduses on Eesti võtnud euroliidus kohustuse vähendada saastet 24 protsenti aastaks 2030. Kui enne jagunes vastutus mitme ministeeriumi vahel, siis nüüd on see kliimaministeeriumi vastutusala.

Michal ütles, et sel teemal on plaanis suurem asi ehk kliimaseaduse debatt. "See on suurem ettevõtmine, üldseaduse koodeks või valdkonnaseadused, nagu soovitas õiguskantsler Ülle Madise. Seal püüame sõnastada, millisel tempol toimub üleminek, milline on õiguskindlus ettevõtetele jne. Keskkonnamaksude pool, see on tulemas selle aasta teisel poolaastal. Täna alles alustame debatti," selgitas Michal.

"Meil tuleb palju heidet transpordist, 95 protsenti maanteetranspordist. Automaks peaks suunama keskkonnasõbralikumale transpordikasutusele, ka linnades, sest enamik CO2 tekitatakse ikkagi linnades," lausus minister.