"Loomulikult tähendab demokraatia, et koalitsioonil on võimalus oma eelnõusid tuua ja opositsioonil neid kritiseerida, aga sellist õiguslikku terrorit nagu praegu opositsioon tarvitab, kindlasti ei põhiseaduse ega kodukorra autorid ette ei näinud," sõnas Pevkur.

"Me oleme selles olukorras, kus tegelikult kui nüüd kõik parteid, kes on valitud parlamenti – täna on neid kuus, võib-olla nelja aasta pärast kolm, kaheksa või kümme – kui kõik käituksid sama mustri järgi, sõltumata sellest kas nad on täna opositsioonis või koalitsioonis, siis põhimõtteliselt demokraatlik riik lakkaks sellisel kujul olemast," ütles Pevkur.

Pevkur märkis, et võimude lahusust arvestades on praegu üks võimu haru halvatud ega tööta ning selle peab lahendama seadusandlik võim ise. "Kui seda ei juhtu, siis ma näen seda, et esimesena saab sekkuda vabariigi president, kellel on demokraatia ja ka põhiseaduse garandi roll ja kui see ka ei tööta, on selge see, et ütleb lõpliku sõna valija."

Valimistel saadud mandaat ei anna õigust keerata parlament juriidiliste võimalustega lukku, vaid tuleb aktsepteerida valija tahet ning obstruktsiooniga riigi sundimine erakorralistele valimistele on lubamatu, ütles Pevkur.

Olukorda, kus parlamendi tööd sellisel viisil takistataks terve nädala, pole seni riigikogus olnud ning pole ka teada, kaua see kesta võib. "EKRE on ju ähvardanud, et see läheb sügiseni välja. Mingil hetkel peab vabariigi president sekkuma ja vastutus on parlamendierakondadel, et sellest punnseisust välja tulla," sõnas Pevkur.

Koalitsioon on Pevkuri sõnul esimese sammu patiseisust välja tulemiseks teinud maksumuudatuste eelnõu neljaks jagamisega. "Ma tuletan siiski meelde, et Jüri Ratase valitsus tegi sellise triki, et võttis Reformierakonna eelnõu ehk võttis nööbi, pani sinna külge mantli ja viskas nööbi minema ehk teisisõnu meie eelnõust ei jäänud midagi järgi," kirjeldas Pevkur.

Arutelud seadusemuudatuste üle tulevad Pevkuri sõnul riigikogus sisulised ja muudatusettepanekute tähtajad saavad olema tavapärased 10 päeva.

Maksumuudatused peaksid olema vastu võetud kuus kuud enne eelarveaasta algust ehk jaanuari. Uuest aastast tõuseb vaid käibemaks.

Praeguse olukorra lahendamiseks näeb Pevkur kolme võimalust – esimesena võib opositsioon lõpetada parlamendi töö takistamise, teisena saab riigikogu juhatus tõlgendada seadust viisil, mis lubab saada punnseisust üle või kolmandana kutsub president fraktsioonid enda juurde ja meenutab, milleks on põhiseadus ja parlament loodud.

"Põhimõtteliselt on võimalik see, et tõlgendad seadust ja ütled, et nüüd läheme päevakorra menetlemisega edasi ja tuleme nende protestide juurde hiljem tagasi," rääkis Pevkur.

Riigikogus ootab arutelu ka Nursipalu harjutusvälja laiendamine

Olukord riigikogus segab ka Nursipalu harjutusvälja laiendamisega edasi minemist, mida ei ole seni saanud arutada ning ka selleks vajalikud relvaseaduse muudatused tuleks vastu võtta enne jaanipäeva, et teha elanikele väljaostupakkumisi.

Harjutusvälja laiendamise eesmärgina on nimetatud nii Eesti vägede kui ka liitlaste vajadust. Pevkuri sõnul on prioriteediks 2. jalaväebrigaad, mis vajab rohkem ruumi manöövriteks.

"Esmane vajadus on 2. jalaväebrigaadil endal, seda sellepärast, et soomustame ära 2. jalaväebrigaadi ehk sinna tulevad soomusmasinad. Sinna samamoodi tuleb tulejõudu juurde, see tulejõud on liikursuurtükk K9," rääkis Pevkur.

Piirkonnas kasvab müra intensiivsus, kuid Pevkuri sõnul toimub suurekaliibrilisi laskmisi kuni 25 päeval aastas, kuid mai algusest augusti lõpuni laskmisi ei toimu ja tegevust ei toimu ka õhtuti kella kuuest ega pühapäeviti. "Need piirangud on päris tugevad," ütles ta.

Pevkuri sõnul mõistab ta inimesi, kes harjutusväljaku laiendamise vastu on, kuid faktidega ei ole võimalik emotsioonide vastu minna. Riik saab olla suhtluses kohalikega avatud ja püüda seda kompenseerida nii häiringutasuga kui ka meetmetega häiringu vähendamiseks.

"Teha maksimaalselt seda, et need inimesed, kes tegelikult peavad oma kodudest loobuma, et neile oleks väga väärikas kompensatsioon ja võin teile korrutada üle, et need numbrid, mis on esimestest hindamistest tulnud, saavad olema väga väärikad," ütles ta.

"Kui ma kuulasin ühte telesaadet, kus üks suurtalunik ütles, et võib-olla ta oleks isegi 1,5 miljoniga rahul, siis ma arvan, et sellele peremehele selles talus tuleb kompensatsioonipakkumine palju suurem," rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul ei hüvitata kinnisvara turuhinnas, vaid taasteväärtuse alusel, millele saab juurde liita veel 30 protsenti ning maa hinna ja hüvitis ulatub kinnistute puhul sadadest tuhandetest kuni mõnel juhul miljoniteni. "See on aus hind, mis on kinnisvaraekspertide poolt öeldud," ütles ta.