"Vikerhommikus" majandusolukorda kommenteerinud Koppel tõdes, et inflatsiooniga on nagu hambapastaga, mida on tuubi tagasi saada väga raske.

"Kui ajalukku vaadata, siis kipub olema selline huvitav muster, et mitte ainult koroonaviirus ei levi mitme lainena, vaid ka inflatsioonil kipub olema kaks lainet ning teine laine kipub olema esimesest isegi intensiivsem. Praegu oleme võib-olla esimese laine tipu ära teinud," selgitas Koppel.

Koppel rõhutas, et loomulikult ei saa garanteerida, et teine laine igal juhul tuleb, aga ajalooliselt on selline muster mitu korda kordunud.

Rääkides Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmisest inflatsiooni taltsutamiseks märkis Koppel, et kui mõelda puhttehniliselt, milline intressitase inflatsiooni ohjeldamiseks olema peaks, siis eurotsoon veel ei ole selle lähedalgi.

Koppel tõi välja hinnangu, et umbes kolm kvartalit peaks keskpanga intressimäär olema selgelt kõrgem kui inflatsioonitase.

"Ei taha numbreid välja öelda, inimesi ehmatada, aga eks igaüks võib sellele mõelda. Ma lihtsalt pean tõenäoliseks, et intressimäär tõuseb veel ja kõrgemale, kui praegu arvatakse," kordas finantsnõustamisega tegeleva Redgate Capitali investeerimisvaldkonna juht Koppel.

Taaskord ajaloole tuginedes on Koppel suhteliselt skeptiline selle suhtes, kas inflatsioon suudetakse kontrolli alla saada ja kuhu intressimäärad tõusevad: "Ma olen ka praegu sellisel arvamusel, et ilmselt tõusevad nad kõrgemale, kui praegu veel arvatakse, lihtsalt selle pärast, et inflatsioon on suhteliselt sitke ja kipub olema vastupidav."

Samas avaldas Koppel lootust, et Euroopa Keskpank vaatab lisaks püüdele hinnastabiilsust taastekitada ka seda, et ta majandust selle käigus päris ära ei lämmata.

Intressimäärade fikseerimiseks näiteks kodulaenude puhul on Koppeli hinnangul praegu juba hilja ja tema sõnul ei saa ka salata, et intresside fikseerimine on kallis.

Kinnisvaraturul toimuvat kommenteerides nentis Koppel, et kinnisvara hind liigub vastupidiselt raha hinnale. Mida kallim on krediidiressurss, seda odavamaks läheb kinnisvara.

Praegu on Koppeli sõnul selline olukord, kus tehinguid väga ei toimu: müüjad tahavad liiga palju, ostjad sellega nõus ei ole ning müüjad ja ostjad ei saa omavahel kokku. Küsimus on selles, kumb enne järele annab ning siis saab teada, kus hinnatasemel tehingud toimuvad.

"Praeguse krediidiressursi hinna juures võiks tehingud toimuda allpool," hindas Koppel, ent lisas, et kinnisvaraturul pole praegu eriti aktiivsust, millest midagi konkreetset järeldada.