Taastuvenergia tasu võimaldab alandada asjaolu, et tegelikud kulud toetuste väljamaksmiseks taastuvenergia tootjatele on sellel aastal olnud prognoositust madalamad, teatas Elering.

"Toetuste mahtu on mõjutanud ilmastikuolud ehk päikeseliste tundide vähenemine ja kehvemad tuuleolud võrreldes aastataguse ajaga, aga samuti elektrijaamade ehituse ja tegelike töötundidega seotud ühekordse iseloomuga asjaolud. Samuti vähendavad toetusteks kuluva raha vajadust riikidevahelisest statistikakaubandusest laekunud tulud," selgitas Elering.

Toetust saavate elektrijaamade hulgas on oluliselt suurenenud päikesejaamade osakaal, mis suurendab päikeselistel kuudel sesoonselt toetuste summat. Taastuvenergia tasu arvutamisel ongi Eleringi teatel arvesse võetud asjaolu, et suvekuudel ületavad tootjatele makstavad toetused tarbijatelt kogutava tasu summat.

Järgmise põhjalikuma taastuvenergia toetuste ja tasude prognoosi teeb Elering sügisel, et välja arvutada tasu suurus 2024. aastaks.

Riik on maksnud taastuvenergia tootjatele alates 2010. aastast ligi miljard eurot taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Taastuvenergia toetusi makstakse 12-aastase perioodi jooksul, mis tähendab, et viimased energiatootjad saavad toetust kuni 2031. aastani.

Taastuvenergia tasu on sätestatud elektrituruseaduses. Tasu kogumise eesmärk on katta taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu. Taastuvenergia tasu arvutajaks on Elering, kes koostab ja avaldab võrguettevõtjate, otseliini valdajate, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjate ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijate prognoosidel põhineva hinnangu toetuste ja nende rahastamiseks vajaliku tasu kohta.