Frederiksen vastab mitmele NATO peasekretärile esitatavale nõudele, kuid tal pole siiani Ameerika Ühendriikide heakskiitu, tõdes väljaanne. Tavapäraselt on NATO peasekretär pärit mõnest Euroopa riigist, aga ta peab saama Washingtoni heakskiidu, samas kui NATO Euroopa-vägede komandör on USA sõjaväelane.

Politico viitas Valge Maja teatele, et president Joe Biden võõrustab 5. juunil Fredrikseni, et arutada kahe riigi vahelisi sidemeid, NATO liitlaste tegevust Atlandi-ülese partnerluse tugevdamiseks, Ukraina toetamist ja muid küsimusi.

Politico hinnangul annab see alust pidada Fredrikseni võimalikuks kandidaadiks NATO tegevjuhi kohale, kui Jens Stoltenberg, kelle peasekretäri ametiaega on korduvalt pikendatud, sellelt kohalt septembri lõpus lahkub. Stoltenberg võib siiski jääda veel ka mõni kuu kauemaks, kui alliansi liikmed uues juhis kokku ei suuda leppida, lisas leht.

Kokkulepe võidakse sõlmida 11.–12. juulil Vilniuses peetaval NATO tippkohtumisel.

Politico hinnangul täidab Fredriksen mitu peasekretäri kandidaadile esitatavat eeltingimust. Esiteks eeldatakse, et NATO uuel juhil oleks valitsusjuhi kogemus ning teiseks soovitakse, et see oleks naine, kuna seni on kõik peasekretärid olnud meessoost.

Samas peetakse Taanit NATO-s tsentristlike vaadetega riigiks, mis küll toetab Ukrainat, aga ei ole nii radikaalne kui mõned idapoolsed liikmesriigid, märkis Politico.

"Ma arvan, et ta on tõsine kandidaat," ütles üks anonüümsust palunud Lääne-Euroopa riigi diplomaat lehele.

Sama kinnitas ka ühe Kesk-Euroopa riigi diplomaat: "Temaga arvestavad tõsiselt mitmed suured liitlased." Ning sama allika sõnul on Fredriksen olnud üsna kindel kogu Ukraina sõja jooksul.

Samas tuuakse välja, et taanlane alles oli NATO juht. Endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen juhtis alliansi tööd enne Stoltenbergi, aastatel 2009–2014. "Mitte kõik liitlased ei pruugi rõõmustada järjekordse põhjaeurooplase kandidatuuri üle," ütles üks diplomaat ühest Lääne-Euroopa riigist. Kesk-Euroopa diplomaat oli veel järsem: "Kas peasekretäri koht ongi reserveeritud mingitele ette määratud riikidele?"

Taani kasuks ei räägi ka see, et riik ei ole saavutanud NATO-s kokku lepitud kaitsekulutuste taset kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles möödunud aastal kulutanud kaitsele ainult 1,38 protsenti SKP-st.

"Mis sõnumi see kaitsekulutuste osas annab?" küsis üks Kesk-Euroopa diplomaat.

Lisaks pole ka teada, kas Fredriksen üldse saab Taani valitsuse eesotsast ära tulla, märkis Politico.

Väljaanne toob ka esile, et Fredriksen ise on eitanud spekulatsioone tema töökohavahetusest, kui ta aprillis teatas, et ei ole NATO peasekretäri kandidaat. Tema büroo ei vastanud Politico praegustele küsimustele.

Väljaanne toob ka esile, et ehkki Fredriksen võib olla tugev kandidaat, on tal ka tugevaid konkurente nagu Hollandi peaminister Mark Rutte, Hispaania peaminister Pedro Sánchez ja Briti kaitseminister Ben Wallace.

Politico märgib, et ühe võimaliku kandidaadina on välja käidud ka alliansis suurt populaarsust omava Eesti peaministri Kaja Kallase nimi, kuid lisab, et mitmes Lääne-Euroopa riigis peetakse teda liiga karmiks ajal, kui Euroopas käib sõda.

Väljaanne toob ka välja ühe Ida-Euroopa diplomaadi sõnad, et alliansi idapoolsed liitlased ootavad, millal saaks keegi nende hulgast NATO etteotsa. "Venemaa brutaalne invasioon Ukrainasse on tõestanud, et mitmed sealsed riigijuhid on usaldusväärsed ja võimekad," ütles diplomaat.

NATO senine peasekretär, Norra varasem peaminister Stoltenberg on sel kohal olnud alates 1. oktoobrist 2014. Enne teda on alliansi tegevjuhid olnud endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen (2009–2014), varem Hollandi välisministrina tegutsenud Jaap de Hoop Scheffer (2004–2009), 2003. aasta detsembris kohusetäitjana itaallane Alessandro Minuto-Rizzo, ning enne teda varasem Briti kaitseminister George Robertson (1999–2003).