Eesti ehitusettevõtted ehitasid 803 miljoni euro eest, sellest hooneid 594 miljoni ja rajatisi 209 miljoni euro eest.

Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 15 protsenti vähem. Rajatiste (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) ehitamine jäi samale tasemele.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg mõjutatud nii jätkuvast ehitushindade kasvust, intressimäärade tõusust kui ka tarbija kindlustunde vähenemisest.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem ehitati nii uusi hooneid kui tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste ehitus jäi aasta varasemaga võrreldes väikesesse plussi (1,4 protsenti), mõjutatuna põhiliselt  remondi- ja rekonstrueerimistööde kasvust.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 13 protsenti. Seal vähenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli kuus protsenti, nagu ka aasta varem.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2225 uut eluruumi ehk 78 protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas (49 protsenti), järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad (20 protsenti) ja Tartumaa (18 protsenti).

Nõudlus uute eluruumide järele samas väheneb. Ehitusluba väljastati 1330 eluruumi ehitamiseks, mida on 29 protsenti vähem kui aasta varem. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 265 mitteelamut kasuliku pinnaga 184 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, tööstus- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.