Oluline reedel, 2. juunil kell 22.00:

- Ukraina peastaabi teatel tegid Vene väed ööpäevaga 62 õhu- ja 15 raketirünnakut;

- Hiina eriesindaja: Ukraina ega Venemaa pole sulgenud uksi läbirääkimistele;

- Briti kaitseminister: realistlikult võttes ei ühine Ukraina lähiajal NATO-ga;

- Belgorodi kuberner: Ukraina rünnaku tõttu hukkus kaks inimest;

- Vene passi vältinud ukrainlasi ähvardatakse okupeeritud aladel elektrist ilmajätmise, kodust väljatõstmise ja küüditamisega;

- Ukraina kaitsejõudude sõnul kasutas Venemaa reede varahommikul Ukraina vastu tehtud õhurünnakus 15 tiibraketti ja 18 drooni;

- Vene Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastid sattusid öösel ja hommikul rünnaku alla;

- Saksa kantsler Olaf Scholz: julgeolekutagatised Ukrainale peavad erinema NATO liikmesusest;

- Venemaa kaotas Bahmuti lahingus rohkem kui 60 000 sõdurit;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 27 suurtükisüsteemi ja 540 sõdurit.

Ukraina peastaap: Vene väed tegid kümneid õhurünnakuid

Vene väed viisid viimase ööpäeva jooksul läbi vähemalt 62 õhu- ja 15 raketirünnakut, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

Ukraina teatel jäid rünnaku alla näiteks Kupjansk Harkivi oblastis. Lisaks toimusid rünnakud Luhanski oblastis Makijivka lähistel ning Donetski oblastis Spirne juures.

Neis mõlemas piirkonnas, samuti Bahmuti ja Avdijivka juures andsid Vene väed õhulööke, teatas Ukraina peastaap.

Moskva väitis, et Tšetšeenia väed alustasid Ida-Ukrainas pealetungi

"Tšetšeenia erivägede üksus Ahmat alustas pealetungi Ida-Ukrainas Marinka linna suunas," väitis reedel Venemaa kaitseministeerium. 

Tšetšeenia juht  Ramzan Kadõrov väitis juba kolmapäeval, et tema väed valmistuvad pealetungiks, vahendas CNN. 

Hiina eriesindaja: ei Ukraina ega Venemaa pole sulgenud uksi läbirääkimistele

Hiina valitsuse läkitatud eriesindaja Li Hui hindas, et ei Ukraina ega Venemaa pole lõplikult sulgenud uksi läbirääkimistele. Samas on Li Hui sõnul Vene-Ukraina sõja eskaleerumise risk suur, vahendas Reuters. Hiina eriesindaja külastas 12 päeva jooksul Kiievit, Varssavit, Pariisi, Berliini, Brüsselit ja Moskvat, et leida sõjale poliitiline lahendus.

Li Hui oli aastatel 2009 kuni 2019 Hiina suursaadik Venemaal ning ta on ka kõige kõrgetasemelisem Hiina ametnik, kes on Ukrainat alates Venemaa täieulatusliku kallaletungi algusest külastanud.

Briti kaitseminister: realistlikult võttes ei ühine Ukraina lähiajal NATO-ga

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles intervjuus The Washington Postile, et realistlikult võttes ei ühine Ukraina lähiajal NATO kaitsealliansiga. Wallace on erinevalt paljudest teistest NATO ametnikest arvanud, et Ukraina suudab eduka vastupealetungiga vabastada ka okupeeritud Krimmi poolsaare.

Ben Wallace tahab saada NATO peasekretäriks kui praeguse NATO juhi Jens Stoltenbergi ametiaeg läbi saab. Kes iganes saab uueks kaitsealliansi peasekretäriks peab uus peasekretär tegelema paljude riikide püsiva riigikaitse alarahastatusega. Ainult kaheksa riiki 31-st NATO riigist kulutavad NATO sees kokku lepitud kaks protsenti SKP-st riigikaitsele. Üks nendest riikidest on Ühendkuningriik.

Meedia: umbes 200 ukrainlast õpib Saksamaal Abramsi tankide kasutamist

Umbes 200-liikmeline Ukraina sõdurite rühm harjutab juba mitmendat päeva Saksamaal USA Abramsi tankide kasutamist, vahendas Associated Press reedel.

Koolituskursus on kavandatud tosinaks nädalaks. Teates öeldakse, et tankiste koolitatakse manööverdama, tulistama ja tegutsema koos muu sõjatehnikaga.

Lisaks koolitatakse agentuuri andmeil veel 200 ukrainlast Ameerika tanke tankima, samuti armee tankimisautosid hooldama.

Eeldatakse, et väljaõpe lõpetatakse enne 31 lubatud Abramsi tanki üleandmist Ukrainale 2023. aasta sügise paiku.

Mai keskel teatati, et USA on viinud Saksamaale 31 õppetanki M1 Abrams, et koolitada Ukraina sõjaväelasi neid kasutama, ütles Pentagoni pressiesindaja brigaadikindral Patrick S. Ryder.

Šveitsi parlament ei toetanud Šveitsi päritolu relvastuse reeksporti Ukrainale

Šveitsi parlamendi alamkoda hääletas muudatuse vastu, mis oleks lubanud Šveitsis toodetud relvastust reeksportida kolmandatesse riikidesse. Parlamendi ülemkoda soovitas 12. mail leevendada neid piiranguid, vahendas The Kyiv Independent. 

Šveitsi diplomaatiline neutraalsus pärineb 1815. aastast ning see kinnitati üle 1907. aastal Haagi konventsioonidega. Neutraliteet on siiani ametlikult Šveitsi diplomaatia nurgakivi. Algse leppe kohaselt peab Šveits kohtlema vaenupooli sõjamaterjali ekspordi mõttes samamoodi. Šveits on seda teinud ning kehtestas relvaembargo nii Venemaa kui ka Ukraina suhtes.

Šveitsi kaitsetööstus samas kurdab, et piirangute tõttu kannatab nende äri, kuna mitmed riigid ei võta neilt enam pakkumisi.

Venemaa: alates mobilisatsioonist oleme formeerinud rohkem kui 280 üksust

Vene kindralstaabi asejuhi Jevgeni Burdinski väitel on alates osalise mobilisatsiooni algusest Venemaa formeerinud 280 sõjalist üksust ja allüksust, vahendas Interfaks. Venemaa mobiliseeris eelmisel sügisel välja kuulutatud osalise mobilisatsiooni käigus rohkem kui 300 000 sõdurit.

Belgorodi kuberner: Ukraina rünnaku tõttu hukkus kaks inimest

Vene Belgorodi oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkovi väitel tabas Ukraina suurtükituli Maslova Pristani linna lähistel liikvel olnud autosid, milles reisinud kaks naist hukkusid kohapeal.

Peastaap: Vene passi vältinud ukrainlasi ähvardatakse elektrist ilmajätmisega

Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas hommikuses rindeülevaates, et Vene passi pealesurumine jätkub Hersoni oblasti okupeeritud aladel. Sealsed okupatsioonivõimud on seadnud Vene passi omandamise kuupäevaks 1. septembri. Samuti nõutakse sealsetelt ukrainlastelt kirjalikku kinnitust Ukraina passist keeldumise kohta.

Kohalikke elektritootjad on lisaks teavitatud, et uusi elektrilepinguid võib sõlmida ainult Vene passi olemasolu korral. Kõiki Ukraina kodanikke, kes keelduvad Vene passi omandamisest, ähvardatakse elektriühenduse katkestamisega. Samuti ähvardatakse ukrainlasi küüditamise, vara konfiskeerimise ja kodust väljatõstmisega.

Peastaap: Venemaa ründas Ukrainat 15 raketi ja 18 drooniga

Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma hommikuses rindeülevaates, et reede hommikul kasutas Venemaa Ukraina vastu 15 tiibraketti ja 18 Shahed ründedrooni. Peastaabi väitel hävitas Ukraina õhutõrje kõik sihtmärgid.

Möödunud ööpäeva jooksul ründas Venemaa Ukrainat 12 raketiga, milles 10 olid Iskander ballistilised raketid Kiievi vastu ja kaks S-300 õhutõrjeraketid Harkivi vastu. Ukraina väitel ründas Venemaa nii Ukraina sõdurite positsioone kui ka elurajoone.

Kiievi sõjalise administratsiooni teatas varem, et Ukraina õhutõrje hävitas reede hommikul Kiievi kohal 30 õhusihtmärki. Tegu on viimase kuue päeva jooksul kuuenda Vene õhurünnakuga Kiievi vastu.

Kiievi sõjalise administratsiooni sõnul muudavad Vene väed iga rünnakuga Kiievi vastu kasutatava relvastuse koosseisu, vaheldades rakette droonidega. Reedese rünnaku käigus kasutati nii ballistilisi rakette kui ka droone.

Kiievi linnapea Vitali Klõtškõ teatas õhurünnakust ja Ukraina õhutõrje tööst reedel esimest korda kell kolm varahommikul. Õhuhäire mitmes Ukraina oblastis kehtestati kella kahest varahommikul, teatas Ukrainska Pravda. Kell 3.22 laienes õhuhäire üle kogu Ukraina.

Vene Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastid sattusid rünnaku alla

Samal ajal kui Venemaa tegi Kiievi vastu järjekordse õhurünnaku teatasid Vene Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastid rünnakutest enda territooriumitele öösel ja hommikul. Samuti teatas rünnakust Smolenski oblasti kuberner, vahendas BBC venekeelne teenistus.

Smolenski oblastis sattus droonirünnaku alla üks kütuserajatis. Smolenski oblasti kuberneri Vasilõ Anohhini sõnul ei tekitanud rünnak kriitilist kahju ega põlengut. Kurski oblasti juhi Roman Starovoiti teatel tulistas Vene õhutõrje Kurski lähistel mitu drooni alla.

Brjanski oblastis sattusid mitu asulat oblasti kuberneri Aleksander Bogomazi sõnul Ukraina kaudtule alla. Ukraina pole rünnakut omaks võtnud ega kommenteerinud.

Belgorodi oblast sattus eile Ukraina rünnaku alla. Oblasti võimud evakueerisid seetõttu Šebekino piirilinna ja teiste piiriasulate elanikud. Belgorodi oblasti kuberneri Vjašeslav Gladkovi sõnul on Belgorodi oblastis praegu rohkem kui 2500 inimest ajutises majutuses.

Kaluga oblasti kuberneri sõnul kukkus hommikul kell 6.45 alla metsa kohal üks tundmatu objekt, mis põhjustas plahvatuse.

Ukraina tavaliselt ei kommenteeri Venemaa pinnal ja Vene sihtmärkide vastu tehtud rünnakuid.

Scholz: julgeolekutagatised Ukrainale peavad erinema NATO liikmesusest

Saksa kantsler Olaf Scholz ütles neljapäeval pressikonverentsil Moldovas, et julgeolekutagatised Ukrainale peavad olema erinevad Euroopa NATO liikmete staatusest. Scholzi sõnul on rahu saavutamine Ukrainas veel väga kaugel, vahendas Reuters. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem neljapäeval, et NATO riigid peavad võtma vastu selge otsuse, kas Ukraina võetakse kaitsealliansi liikmeks.

ÜRO väljendas muret Ukraina teraviljaekspordi aeglustumise pärast

Eelmise aasta juulis sõlmisid Venemaa, Ukraina, Türgi ja ÜRO kokkuleppe Ukraina teravilja pääsuks maailmaturule. Lepet pikendati mais, kuid vaid kaheks kuuks, kuni 17. juulini.

Moskva nõuab aga tagatisi veel ühele lepingule, mis puudutab tema enda eksporti, eelkõige väetisekomponente. ÜRO väljendas muret Ukraina teraviljaekspordi aeglustumise pärast Mustal merel. Ukraina süüdistas hiljuti Venemaad viljalaevade inspektsioonide venitamises.

Pašinjan: Armeenia pole Venemaa liitlane sõjas Ukraina vastu

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kinnitas intervjuus Tšehhi telekanalile CNN Prima News, et Vene-Ukraina sõja kontekstis ei ole Armeenia Venemaa liitlane, vahendas Radio Azatutjun. Pašinjan on varem süüdistanud Venemaa juhitud kollektiivse julgeolekuorganisatsiooni suutmatuses tegeleda Aserbaidžaani agressiooniga. Armeenia peaminister on ka avalikult ähvardanud sellest organisatsioonist lahkuda.

Venemaa kaotas Bahmuti lahingus rohkem kui 60 000 sõdurit

Ühe Sky Newsiga suhelnud lääneriigi ametiisiku kinnitusel kaotasid Vene väed Bahmuti rünnates rohkem kui 60 000 sõdurit. Nendest 60 000 kolmandik hukkus sama allika sõnul lahingute käigus. Lisaks kinnitas sama ametiisik, et Wagneri palgasõdurite grupeeringu üksused on tõepoolest Bahmuti kandist lahkumas.

Venemaa on sõjas Ukraina vastu kaotanud hinnanguliselt üle 200 000 sõduri. Sõjaliste kaotuste hulka arvestatakse nii lahingus hukkunud kui ka viga saanud. Venemaa teatas Bahmuti vallutamisest eelmisel kuul peale mitmeid kuid kestnud raskeid lahinguid.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 27 suurtükisüsteemi ja 540 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 208 910 (võrdlus eelmise päevaga + 540);

- tankid 3819 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 7490 (+12);

- lennukid 313 (+0);

- kopterid 298 (+0);

- suurtükisüsteemid 3501 (+27);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 575 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 335 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 3137 (+6);

- tiibraketid 1117 (+10);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6267 (+28);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 465 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.