PPA-s korraldatud teenistusliku järelevalvega tuvastati viis isikut, üks neist Eerik Heldna, kes võeti PPA-s politseiteenistusse näiliselt, et neile luua võimalus taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Järelevalve hinnangul polnud taoline tegevus kooskõlas hea halduse tavaga.

Järelevalve käigus ei esitanud siseministeerium uurijatele dokumente, kus oleks võimalik aru saada, miks üldse loodi 2019. aastal keskkriminaalpolitsei koosseisu ametikohad, kuhu need viis isikut võeti. Tegu oli madala tasemega ametikohtadega, mis ei vastanud nende viie isiku pädevusele ega töökogemusele.

"Olemasoleva info põhjal võib järeldada, et Eerik Heldna võeti näiliselt PPA-sse politseiteenistusse vaid eesmärgiga viia ta kohe tähtajaliselt tagasi asutusse, kus ta vahetult enne töötas, ja luua talle võimalus seaduses toodud nõuete täitumisel taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni," märgiti järelevalves.

Ülejäänud nelja isiku kohta ei õnnestunud järelevalvel näilise üleviimise põhjendusi ja eesmärke välja selgitada, samuti ei saa avalikustada nende nimesid. Kõik viis isikut on töötanud PPA-s ja kapos. Tänaseks on neist kolm teenistusest lahkunud, üks neist on politseipensioni vormistanud ning see juhtum on kohtus, lausus siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo.

Olgo sõnul võimaldab seadus avaliku sektori töötajaid roteerida kolmel eesmärgil ning järelevalve põhjal ei saa öelda, et ükski kolmest eesmärgist oleks täidetud. Rotatsiooni kolmeks eesmärgiks on isiku pädevuse suurendamine, motivatsiooni tõstmine ja asutuste vahelise koostöö tõhustamine ning arendamine.

Järelevalvega tuvastati ka, et nende viie isiku tähtajaline üleviimine ei ole PPA-s korraldatud läbipaistvalt ja viie isiku üleviimise eesmärgid ei ole selged. Lisaks ei kooskõlastanud PPA neid viit üleviimist siseministeeriumiga. Toonane siseminister Mart Helme kinnitas järelevalve tegijatele, et teda Vaher üleminekutest ei informeerinud. Vaher informeeris küll toonast siseministeeriumi kantslerit Lauri Lugnat, kuid seda suuliselt ja üleminekuid põhjendamata.

Olgo sõnul ei saadud järelevalvega vastuseid sisulistele küsimustele, miks viis ametikohta loodi. Ta lisas, et sellest järeldub, et rotatsioonid ja ametikohtade loomine ei olnud kuidagi põhjendatud.

Viie isiku puhul sõlmiti üleviimise kokkulepped PPA juhtide vahel suuliselt ning kirjalikke põhjendusi ei koostatud. "PPA-l asutusena puudub teadmine, milles juhid kokku leppisid," märgiti järelevalves.

Ka ei korraldatud nende viie ametikoha täitmiseks ei asutusesisest ega avalikku konkurssi.

Järelevalves märgiti, et PPA endise peadirektori Elmar Vaheri ajakirjanduses öeldud väide, et näiliselt politseiteenistusse võetud isikud võeti ametisse kampaaniaga "Tagaotsitavad", ei ole eluliselt usutav, sest ei kampaania materjalides ega PPA juhtkonna nõupidamiste protokollides ei ole näha, et kampaaniaga oleks kavandatud politseiteenistusse võtta isikuid, kes ei asu PPA-s reaalselt tööle.

Järelevalve otsus oli, et taoline rotatsioon ning näiliste ametikohtade loomine pole kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Olgo sõnul ei osatud PPA-s siseauditi osakonnale selgitada, miks need viis isikut tööle võeti ning milliseid ülesandeid nad oleks politseiteenistuses täitma hakanud.

Isikute PPA-sse näilise teenistusse võtmisega olid seotud lisaks Vaherile endine PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna, endine keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ja operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.

Belitšev: PPA-s lähtuti seadustest ja kujunenud praktikast

PPA on ametikohtade loomisel ja roteerimisel lähtunud seadustest ja siseministeeriumi haldusalas välja kujunenud üldisest praktikast, kommenteeris järelevalve tulemusi PPA peadirektor Egert Belitšev.

"Meie hinnangul on nende ametikohtade loomine ja partnerasutuste taotlusel rotatsioonide vormistamine olnud õiguspärane ning PPA ametnikel, sealhulgas peadirektoril oli õiguslik alus neid toiminguid teha. Olen varasemalt suhelnud selles küsimuses välisluureametiga ning mulle on kinnitatud, et need inimesed on partnerasutusele olulised ning roteerimine on olnud põhjendatud ja vajalik. Hea koostöö välisluureametiga on tähtis ka meile ning roteerumised seda toetavad," lausus Belitšev.

PPA peadirektori sõnul on Eesti-suguses piiratud ressurssidega riigis asutustevaheline koostöö oluline ning jõustruktuuride koostööga tagatakse laiapindne riigikaitse.

"Nii luurekeskuse kui välisluureametiga on PPA koostöö viimastel aastatel olnud väga hea ning sisuline, milles kindlasti on abiks olnud ka rotatsioonid," ütles ta.

Belitšev nõustus samas, et senine süsteem tuleb üle vaadata.

"Oleme viimastel kuudel PPA seniste rotatsioonide üle vaatamisega tegelenud ja plaanime juuni lõpuks kokku saada ettepanekud, kuidas roteerumisel edaspidi asjaolud täpsemalt fikseerida," lausus ta.

Kapos samu probleeme ei leitud

Samal ajal kaitsepolitsei korraldatud järelevalvega selgus, et kapos ei ole viimasel kuuel aastal võetud näiliselt isikuid tööle, et anda neile võimalus taotleda politseipensioni.

Samas tuvastati kolm juhtumit, kus isikute rotatsioon lõpetati enne tähtaega ja seda põhjusel, et isikud saaksid ära vormistada politseipensioni, märkis Olgo, lisades, et erinevalt PPA-s juhtunust ei olnud need juhtumid õigusaktidega vastuolus.

Siseminister Lauri Läänemets algatas märtsis teenistusliku järelevalve nii PPA-s kui ka kaitsepolitseiametis. Vahetult enne esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse järgi vormistati toona kaitseväes töötanud Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse PPA-s, et luua võimalused politsei eripensioni saamiseks nõutava 25-aastase politseiametniku staaži näilikuks täitmiseks. Kriminaalmenetlus käib endiselt.

Distsiplinaarmenetluse Vaheri suhtes siseministeerium lõpetas, sest Vaheri teenistustähtaeg möödus, kui tema ametiaeg PPA direktorina lõppes 2. mail.

Läänemets on teinud siseministeeriumile ülesande töötada välja selged ja ühesugused roteerumise põhimõtted kõigile ministeeriumitele ja asutustele.