PPA-s korraldatud teenistusliku järelevalvega tuvastati viis isikut, üks neist Eerik Heldna, kes võeti PPA-s politseiteenistusse näiliselt, et neile luua võimalus taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Järelevalve hinnangul polnud taoline tegevus kooskõlas hea halduse tavaga.

"Ma ei nõustu selles kokkuvõttes olevate järeldustega. Ka Elmar Vaher ei nõustu nendega. Ja kuna need järeldused oma iseloomult negatiivsed, selgelt Elmar Vaheri head nime kahjustavad, siis meil on kavas teenistusliku järelevalve kokkuvõte ja selle järeldused halduskohtus vaidlustada," ütles Kurm "Aktuaalsele kaamerale".

Kurmi häiris enim sisekontrolli põhijäreldus, et Eerik Heldna ja nende nelja välisluureametisse roteeritud inimese teenistusse võtmine oli näiline.

"Kui vaadata seda teenistuslikku kokkuvõtet, siis see algabki selle näilise ametisse võtmise definitsiooniga ja see on juhtumisi täpselt selline nagu on Eerik Heldna ja nende nelja inimeste kaasus. Mida sisekontroll on teinud, nad kõigepealt on defineerinud näilise teenistusse võtmise nii nagu tehti Eerik Heldnaga, siis nad on viinud läbi uurimise ja üllatus-üllatus, leidnud, et sellele definitsioonile vastavaid juhtumeid ongi viis tükki. See kindlasti ei ole adekvaatne lähenemine," kommenteeris Kurm.

"Siin on ka see küsimus, et mida see tähendab, et nad olid näilised. Haldusakt on, kas õiguspärane või õigusvastane. Kui ta on õiguspärane, siis ta kehtib ja seda tuleb täita. Kui ta on õigusvastane, siis tuleb ta tühistada. Väide, et see haldusakt oli kuidagi näiline või teenistusse võtmine kuidagi näiline, ei tähenda ju õigupoolest mitte midagi. See on selline retooriline või emotsionaalne seisukohavõtt, et see kuidagi pole õige või hea. Aga ta on selgelt negatiivse iseloomuga ja seetõttu ei saa seda niimoodi jätta," lisas Kurm.

Ta täpsustas, et sellist asja nagu näiline ametisse võtmine ei ole üheski õigusaktis defineeritud.

Kurmi sõnul on sellise eripensioni õiguse tagamisega seonduvate asjaolude arvesse võtmine inimeste karjääriotsuste tegemisel politsei- ja piirivalveametis, kaitsepolitsei ametis ja ka paljudes teistes riigiasutustes tavapärane. "See võib tunduda skeemitamisena ja teatud mõttes see ka on skeemitamine, aga see kõik toimub seaduse raames," lausus ta.

"Kui riik on eripensionide süsteemi loonud, siis paratamatult arvestavad nii inimesed kui ka asutuste juhid oma otsuste tegemisel ja inimeste liigutamisel sellega, kuidas seda pensioni saamist tagada. See võib meeldida, see võib mitte meeldida, aga see on selle süsteemiga kaasnev paratamatus. Selles mõttes Eerik Heldna ja nende nelja välisluureametis töötanud inimese juhtumi võib-olla isegi sadade sarnaste hulgast välja tõstmine ja sellise teenistusliku järelevalve korras menetlemine on minu hinnangul karjuvalt ebaõiglane," ütles Kurm veel.

Taust

Siseminister Lauri Läänemets algatas märtsis teenistusliku järelevalve nii PPA-s kui ka kaitsepolitseiametis. Vahetult enne esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse järgi vormistati toona kaitseväes töötanud Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse PPA-s, et luua võimalused politsei eripensioni saamiseks nõutava 25-aastase politseiametniku staaži näilikuks täitmiseks. Kriminaalmenetlus käib endiselt.

Distsiplinaarmenetluse Vaheri suhtes siseministeerium lõpetas, sest Vaheri teenistustähtaeg möödus, kui tema ametiaeg PPA direktorina lõppes 2. mail.

Läänemets on teinud siseministeeriumile ülesande töötada välja selged ja ühesugused roteerumise põhimõtted kõigile ministeeriumitele ja asutustele.