"Meie julgeolekuolukord on muutnud. Ukraina konflikti eskalatsioon täiemahuliseks sõjaks andis ka meile ülesande riigikaitse arengukava, mis alles 2021. aasta lõpus kinnitati, üle vaadata," ütles kaitseminister Hanno Pevkur reedel peetud pressikonverentsil.

Valitsus kiitis arengukava neljapäeval heaks ning kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul on seda tutvustatud ka opositsiooniparteidele, mis sellega samuti nõustusid.

Pevkur tõi esile, et riigikogu on juba otsustanud tõsta Eesti kaitsekulud kolmele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), millele lisanduksid liitlaste vastuvõtukulud.

Kaitseministri sõnul tuleb ka Eesti kaitseplaanidesse sisse viia Ukraina sõja õppetunnid ning see on samuti arengukava uuendamise üks eesmärk.

Laskemoon, laskemoon, laskemoon!

Arengukava uuendamise üks keskseid teemasid on kaitseväe tulejõu kasvatamine ning eelkõige laskemoona varude suurendamine.

Lisaks eelmisel aastal valitsuses juba otsustatud laskemoona soetamisele 1,3 miljardi euro väärtuses, mis on hakanud juba Eestisse jõudma, lisandub arengukava uuendamise ja kaitse-eelarve suurendamisega sellele veel miljardi euro väärtuses moonaoste.

Ka kaitseväe juhataja kindral Martin Herem rõhutas reedesel pressikonverentsil laskemoonavarude tähtsust: "Siin räägiti kaitseväe juhataja nõuandest, mida Eesti kaitseväel veel oleks vaja, siis ma parandan: enne seda kõike – õhutõrjet ja tanke - on vaja laskemoona. Ja kui te küsite, mis oleks pärast laskemoona number kaks, siis see oleks veel laskemoon ja alles siis tuleks kõik need ilusad relvasüsteemid, sealhulgas iga kaitseväe juhataja unistus: tankipataljon.

Lisaks tankipataljonile jäi uuendatud RKAK-ist välja ka diviisi ja brigaadide
droonitõrje, diviisi pioneerivõime, ühendsihtmärgistamine (JISTAR), mereväe erinevad sensorid ja laiendatud sidelahendused, allveeseire ning täiendava brigaadi moodustamine, selgub kaitseministeeriumi esitatud slaididest.

Kaitseminister Pevkuri sõnul tähendab arengukava uuendamine lisaks täiendava laskemoona soetamisele ka vastase kaugelt mõjutamise suutlikkuse suurendamist, kaitseväe sõjaaja koosseisu kasvatamist 44 000 võitlejani ning õhukaitse tugevdamist.

Samuti viiakse arengukavaga ellu juba tehtud otsused nagu 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele, võetakse relvastusse laevatõrjeraketid ning meremiinid; luuakse regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus, brigaadide juurde luuakse luurepataljonid ja täiendav keskmaaõhutõrje üksus. Uute üksustena luuakse ratastel liikursuurtükipataljon ja diviisi luurepataljon.

Herem selgitas, et diviisi luurepataljon hakkab suures osas põhinema tehnilisel luurel ja hõlmab endas nii piltluuret satelliitidelt ja droonidelt, signaalluuret, kuid jääb ka tavapärane luure maastikul.

"Loomulikult kõik need relvasüsteemid on väljakutse isikkoosseisu poolest. Ma ei saa öelda, et me täna oleme sellega hädas, aga väljakutse on see kindlapeale," tõdes kaitseväe juhataja.

Liitlaste lõimimine peab mõjuma täiendava heidutusena

Kümneaastases arengukavas nähakse liitlaste vastuvõtmise kuludeks ette 250–260 miljonit eurot. Eesti loodab samas saada ka NATO ühisrahastust 200 miljonit eurot.

Kantsler Salm selgitas, et liitlaste vastuvõtukulude eest ehitab Eesti neile kasarmuid, uusi ladusid ja muud nende kohalolekuks vajalikku.

"Aga peaeesmärk on nad meie kaitseväega integreerida, et saata Venemaale tõkestusheidutuse sõnum sellest, kuidas liitlased päriselt osalevad Eesti kaitses, harjutavad siia tulekut ja kuidas nende varustus on Eestisse eelpaigutatud," rõhutas Salm.

Kuhu raha läheb?

Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on perioodil 2022 kuni 2031 kokku üle 13,4 miljardi euro. Arengukava uuendamine toob kaasa kaitsekulude suurendamise kahelt protsendilt SKP-st kolmele protsendile, mis tähendab täiendavalt 5,4 miljardit eurot sama ajavahemiku jooksul.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles pressikonverentsil, et kava kohaselt hakkab igast kaitseväele eraldatud eurost 54 senti minema investeeringuteks ehk laskemoona ja relvastuse soetamiseks.

"Need kasvatavad konkreetselt meie kaitseväe musklit ja teevad selle paremaks," rõhutas ta.

Salm tõi lisaks laskemoona ostmisele esile veel ka kaugtule võime kasvatamist, mis tähendab 18 liikursuurtükile K9 lisaks veel 18 sama relva soetamist, mobiilsete mitmikraketiheitjate Himars ja kamikaze-droonide ostmist.

Üks Eesti kaitsevõimet suurendav otsus on eelmisel aastal politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja mereväe laevastike ühendamine, millega integreeritakse mõlema laevad, radarid, meremehed, sidesüsteemid.

Kaitseväe personali hoidmiseks ning ajateenijate ja kaitseliitlaste motiveerimiseks parandatakse nende rahastamist.

Salm rääkis ka, et Ukraina sõja järel veel sai veel selgemaks reservarmee tähtsus ning selle kaitsevalmiduse hoidmiseks kahekordistatakse õppustel osalevate sõdurite arvu – näiteks sel aastal osaleb erinevatel reservõppekogunemistel 30 000 reservväelast.

Lisaks otsib kaitseministeerium ka sisemist efektiivsust ning püüab selle raames kõik mittesõjalised ülesanded kümne aasta jooksul tsiviilteenistujatele suunata, märkis Salm.