"Isamaa suurim "patt" nendel valimistel oli koostöövalmidus, lähtudes loomulikult poliitika sisust. Avalikkuse ning valijate suurim etteheide Isamaale oli…. Et me oleme valmis koostööks!! Valmis koostööks kõigi demokraatlikult parlamenti valitud erakondadega ega välista ega vastandu kellelegi tingimusel, et poliitika kujundamisel lähtutakse Eesti huvidest ja väärtustes leitakse piisav ühisosa!? Koostöö valmidus Eesti tuleviku nimel sai aastal 2023 Isamaa peamiseks valimistulemuse kujundajaks, ja seda negatiivses võtmes," rääkis Seeder Isamaa kongressil peetud kõnes.

Tema hinnangul oli lõppenud valimiste peateema, kes keda välistab ja kes kellega käib, mitte poliitika sisu: "Valimised olid sisuliselt referendum meie endiste koalitsioonipartnerite (sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond) väljamõeldud ja saatanlikuks kuulutatud EKRE (Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna) vastu olukorras, kus Isamaa valikul olime koalitsioonis just sotside ja Reformierakonnaga. Ja nii saavutasid parima tulemuse kaks suurimat protestierakonda (Reformierakond ja EKRE – toim.), kes teineteise vastu protestisid ja Eesti valijad vihaselt teineteise vastu üles kihutasid."

Koalitsioonierakonnad on SALK-i filiaalid

Seeder kritiseeris ka SALK-i, mis tema sõnul oli Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 staabiks ja ajuks ning kujundas ja koordineeris nende poliitikat, valimiskampaaniat ja rahastamist.

"Murega peame tõdema, et tänased koalitsioonierakonnad ei olegi iseseisvad poliitilised jõud, vaid on ühe seadusevälise katuserakonna filiaalid ja lihtsalt peibutus valijatele. Selline olukord ja tegevus on otseses vastuolus Eesti Põhiseaduse mõttega ja seadustega, rääkimata ausast poliitikast ning selle vastu ei peaks huvi tundma ainult ERJK," leidis Isamaa lahkuv esimees. "Niisugune poliitilise võimu kujundamine Eestis on ülimalt ohtlik ja siin pole välist vaenlast enam vajagi. Viimased valimistulemused kujunesid seadusevälises ja ebaõiglases konkurentsis ning poliitilist dopingut kasutades. See kurb tõdemus pole kibestumine, vaid suur mure Eesti poliitilise süsteemi tuleviku pärast. See on tõsine mõtlemise koht inimestele, kes soovivad, et Eesti oleks läbipaistva poliitikakujundamisega ja demokraatlik parlamentaarne riik," lisas Seeder.

Loobume laiapindse rahvapartei ideest

Rääkides oma erakonnast, ütles Seeder, et Isamaa peab olema selgete positsioonidega ning mitte liiga laia spektrit haarata püüdev partei.

"Isamaast ei tohiks enam kunagi saada laialivalguv ja hägune "rahvapartei", mille tõttu me kaotasime oma loomuliku koha Eesti poliitilisel maastikul ning mille taastamine on võtnud aastaid aega. Just sellise "laiapõhjalise rahvaparteina" jõudsime valimiskünnise alla," rääkis Seeder.

Ta loetles ka rea poliitikuid, kes tänaseks on Isamaast lahkunud ja tegutsevad mõne teise erakonna ridades: "Kas keegi arvab tõemeeli, et Isamaa võiks olla neile ühiseks koduks, kus me kõik üheskoos poliitilise energiaringi moodustame ja laiapõhjalise rahvaerakonnana edukad oleme?!"

Seeder ründas teravalt ka praeguse valitsuskoalitsiooni tegevust ning kritiseeris teravalt plaane seadustada samasooliste abielud.

Isamaa üldkogu valib laupäeval erakonna uue esimehe, sellele kohale kandideerivad Lea Danilson-Järg, Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu.