Võrklaeva sõnul nägi koalitsioon maksupaketti ühe tervikuna, mistõttu need sellena ka esitati ning eelnõu esimene lugemine oli avatud debatt. Eelnõude sidumiseni usaldusküsimusega viis Võrklaeva sõnul see, et opositsioon tegi üle 1000 muudatusettepaneku, mida ei ole mahuliselt võimalik ära menetleda.

Minister nentis, et nende seas oli ka mõistlikke muudatusettepanekuid. "Me pakkusime kuskil kaheksa-üheksa erinevat mõtet, mida nemad ette panid, avatult ütlesime, et need asjad, räägiks need läbi, oleme valmis neid kaaluma," sõnas Võrklaev ja lisas, et opositsioon sellega nõus ei olnud.

"See näitab, et tegelikult ei olnud mingit soovi pidada avatud debatti, arutada sisuliselt muudatusettepanekuid. Ainuke eesmärk on olnud riigikogu töö seisma panna ja öelda valitsusele, et ei, sa ei tohi oma poliitikat ellu viia," rääkis Võrklaev.

Kolmapäeval jõuab hääletuseni perehüvitiste eelnõu ning mõne aja pärast ka neli maksueelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega. Võrklaeva sõnul ei ole eelnõude sidumine usaldushääletusega meetme kuritarvitamine, kuigi nii ei peaks asju tegema. "Tangot saab tantsida kahekesi. Opositsioon peab laskma arutada ja tahtma arutada ja koalitsioon samamoodi," ütles ta.

Võrklaev ütles, et riigikogu eelmises koosseisus tegi EKRE ligikaudu 20 eelnõule obstruktsiooni, mis on ajaloolises vaates enneolematu. "Obstruktsiooni on kasutatud ikkagi kas eelarve puhul, et panna koalitsiooni põhjendama, miks nad seda teevad või saada mingi osa eelarvest. Ka põhimõtteliste eelnõude puhul, seda on ka Reformierakond teinud. Aga ajaloos üksikud korrad," rääkis ta. "Lihtsalt mulle üks asi ei meeldi, panen sinna paarsada muudatusettepanekut, töö seisab, seda arutada ei saa ja ainuke võimalus ongi usaldusega siduda – see ei ole normaalne."

"Ma väidan, et koalitsioon on väga paljudes asjades vastu tulnud, ilma igasuguse üleolekuta, vaid päriselt proovinud neid asju arutada. Kusjuures arutelu opositsiooniga oli väga heas õhkkonnas ja heas tahtes. Aga kokkuleppele me ei jõudnud," rääkis Võrklaev.

Riigikohus arutab, opositsiooni kaebust, milles nad paluvad tühistada otsused, mis takistavad obstruktsiooni jätkamist ning soovivad parlamendi töö jätkamist sellest ajast, kui riigikogu obstruktsiooni peatas. Võrklaev ei pea viimast realistlikuks, kuid selle õiguspärasus jääb tema sõnul siiski riigikohtu otsustada. "Koalitsioon pidigi otsustama, kas riigikogu liikme õigus lõputult eelnõusid ja arupärimisi esitada kaalub üles selle, mis on riigikogu põhitöö – seadusi vastu võtta," ütles ta.

Võrklaeva hinnangul võiks riigikogu suuta need asjad ise omavahel kokku leppida. "Lõpuks ühel hetkel on ühed koalitsioonis ja teised opositsioonis ja vastupidi. Pean tunnistama, et ma väga ei usu, et on võimalik teha kodu- ja töökord selliselt, et kuskilt ei saa tööd pidurdama hakata. Päeva lõpuks on iga seadus ehitatud üles tervele mõistusele ja kuskil on mingi tagauks, kus saab seda kuritarvitada või vinti üle keerata. Siin peab olema piisavalt riigimehelikkust, arusaama ja austust institutsiooni vastu, et see peab saama töötada."

"Tava on olnud see, et valijad otsustavad, annavad oma hääle. See, kes suudab riigikogus moodustada enamuse, moodustab valitsuse ja saab ka riigikogus oma poliitikat ellu viia," ütles Võrklaev.

Praeguse obstruktsioonimeetodiga võiks ka kaks-kolm saadikut panna parlamendi töö seisma, märkis Võrklaev. "Ja meil võib juhtuda vabalt, et need liikmed ei pruugi alati olla kõige eestimeelsemad riigikogus," ütles ta. "Me peame aru andma, mida me teeme ja mis võib olla ühel-teisel-kolmandal päeval mõju riigi toimimisele ja riigikogu tööle."

Isamaa kriitika kohta, et valitsus vähendab perehüvitisi, et viia ellu Reformierakonna valimislubadust, ütles Võrklaev, et valitsuse eesmärk on katta tõusvaid kaitsekulusid ja liikuda eelarvetasakaalu poole.

Majutusasutuste käibemaksutõusu vähendamine ei tähenda valitsusele mainekahju, sõnas Võrklaev. "Kuulasime nende argumente, vaatasime nende arvutusi, arvutasime ise asju üle, olime valmis seda keskteed ja kompromissi leidma. Seda just sellepärast, et need argumendid näitasid – ma olen lõpuni kindel, et see oleks ka 22 protsendiga olnud riigieelarve jaoks plussmeede – aga kuna nad tõid välja, et seal on suured riskid, siis otsustasime, et läheme mõnevõrra tagasihoidlikumalt," rääkis ta.

Võrklaeva sõnul valitsus ajakirjandusele kriitika eest käibemaksutõusuga kätte ei maksa. "Poliitikas peab tihti taluma, et öeldakse halvasti, antakse hinnanguid, aga see on poliitiku töö. Sa kuulad ära, noogutad, eks isiklikult ikka tunned end natukene puudutatuna, aga järgmiseks päevaks pead selle ära unustama ja tegema oma tööd ikkagi pühendumusega."

Ministri sõnul ei vasta tõele, et meediasektori esindajaid pole ära kuulatud. Võrklaev märkis, et mõistab ajakirjanduse muret, kuid tema hinnangul ei kahjusta see vaba ajakirjandust.

Teisipäeval kogunesid ministrid ja valitsusparteide juhtpoliitikud arutama riigieelarve võimalikke kokkuhoiu- ja ümberkorraldusplaane. Võrklaeva sõnul oli arutelu väga hea, kärped saavad avalikuks eelarvekõneluste protsessis. "See on koht, kus valitsus saab päriselt need asjad ära otsustada," ütles ta.