Vabariiklaste partei sõltub üha vähem poliitiliste tegevuskomisjonide (super Pac) annetustest. Ajalehe The Wall Street Journal analüüsi kohaselt sõltuvad vabariiklased praegu ettevõtete Pac-idest vähem kui kunagi varem viimase 30 aasta jooksul. Partei poliitikud küsivad nüüd üha rohkem väikeannetusi eraisikutelt. 

Konservatiivsed poliitikud väidavad, et ettevõtete juhid sekkuvad üha rohkem poliitikasse. Poliitikud väidavad, et tippjuhid võtavad progressiivseid seisukohti, mis lõhestavad ühiskonda.  

Florida kuberner Ron DeSantis panustab valimiskampaanias kultuurisõdade temaatikale ja läks seetõttu riidu meediafirma Disneyga. Meediafirma teatas hiljuti, et tühistab plaani kolida tuhanded töötajad California osariigist Floridasse. 

Texase osariigi vabariiklased leiavad, et finantshiiglased boikoteerivad investeeringuid naftatööstusesse ja eelistavad selle asemel taastuvenergiat tootvaid ettevõtteid. Texase osariik kasutab seetõttu üha vähem suurpankade teenuseid. Jaanuaris väitis Texas, et Citigroup diskrimineerib relvatootjaid. 

Vabariiklaste partei üritab nüüd üha rohkem piirata ka tehnoloogiahiiglaste mõjuvõimu. 

"Möödas on ajad, mil vabariiklased vaatasid pealt, kuidas suured hiiglased Ameerika rahvast ära kasutavad. Me võtame nad vastutusele," väitis vabariiklasest senaator Marsha Blackburn. 

Mõned eksperdid leiavad, et suurkorporatsioonid võtavad üha enam progressiivseid seisukohti, et meeldida nii liberaalsele tööjõule. 

"Enamik suurfirmasid asub linnades ja ettevõtted otsivad noori, haritud töötajaid, kes omavad tihti vasakpoolseid seisukohti," ütles California Ülikooli majandusprofessor Romain Wacziarg. 

The Wall Street Journali hinnagul pole veel selge, kas vabariiklaste ja suurfirmade teed on lõplikult lahku läinud. Enamik kongressi vabariiklastest toetavad endiselt maksude langetamist ja ametiühingute mõjuvõimu piiramist. Samuti on märke, et mõned tegevjuhid võivad edaspidi vältida tundlike sotsiaalsete küsimuste avalikku arutamist.