Kui konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul on kavandatava seadusemuudatuse ehk eurodirektiivi ECN+ vastuvõtmine Eestis aastaid takerdunud poliitilise tahte ja ärihuvide taha, siis juristide ja ettevõtjate sõnul on venimise põhjus hoopis seaduse vorm, mis kahjustaks laiemalt nii Eesti ettevõtluskliimat kui ka õigusriiklust.

Soraineni büroo vandeadvokaat Allar Jõks nõustub konkurentsiameti peadirektoriga, et konkurentsidirektiiv tuleb Eestis üle võtta ja seadusemuudatus on vajalik, küll aga on Jõksi hinnangul sobimatu justiitsministeeriumi pakutud õiguslik vorm.

"Seaduse muutmine on veninud seetõttu, et justiitsministeerium eelnõu ettevalmistajana on ignoreerinud õigusavalikkuse enamust ja üritab luua täiesti uut haldusmenetlust selle asemel, et kasutada konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiseks väärteomenetlust. Eelnõuga loodaks täiesti uus menetlusliik, kus haldusmenetluses hakataks määrama karistusõigusele omaseid ülikõrgeid trahve ning trahvi ähvardusel on isik kohustatud esitama ametnikule tõendid, mille alusel saaks teda süüdi tunnistada. Õigustatult on tõusetunud kahtlused sellise lahenduse kooskõlast põhiseadusega," sõnas Jõks.

"Väärteomenetluse asemel haldusmenetluse eelistamist õigustatakse sellega, et nii on võimalik ametnikel lihtsamalt konkurentsirikkumisi menetleda ja ettevõtjaid karistada. Tulemusena on eelnõus aetud segamini põhiseaduslik vaikimisõigus ja kaasaaitamiskohustus," lisas Jõks.

"Õigusriigis ei tohiks ühegi seaduse tegemise eesmärk olla see, kuidas ettevõtjat lihtsamalt õiguserikkumise eest karistada. Selle tõttu ongi õiguskantsler Ülle Madise hoiatanud riigikohtusse pöördumisega, kui luuakse menetlus, kus põhiõiguste tagatised – õigus end mitte süüdi tunnistada ja sõnumisaladus – vähenevad. Samadele puudustele eelnõus on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Eesti Advokatuuri põhiõiguste komisjon ja konkurentsiõiguse komisjon, kelle arvates on lubamatu luua haldustrahvimenetlus, mille eesmärgiks on põhiõiguste kaitseks loodud menetlusgarantiide vähendamine," selgitas Jõks.

Jõks viitas ka sellele, et Tartu Ülikooli õigusteaduse professorid Jaan Ginter ja Anneli Soo pöördusid juuni alguses järjekordselt justiitsministri poole ning põhjendasid, miks konkurentsialaste rikkumiste jaoks eraldi menetluse loomine on ebamõistlik ning võib tahtmatult kaasa tuua soovimatuid arengusuundi tulevikus.

"Õigusteadlaste arvates on ebakohane ja ebaökonoomne hakata kasutama samasuguste karistusliku iseloomuga vahendite kohaldamiseks ühtedel juhtudel väärteomenetlust ning teistel juhtudel haldustrahvimenetlust, milles peaks olema tagatud täpselt sama laialdased menetluslikud garantiid nagu väärteomenetluses. Nende menetluslike garantiide väljatöötamine haldustrahvimenetluse jaoks tähendaks suurt täiendavat ressursside kulu, mida on kahtlematult võimalik ja vaja kasutada teiste oluliste eesmärkide saavutamiseks," arutles Jõks.

Jõks märkis ka, et justiitsministeeriumi ametnikud on väitnud, et on põhjalikult analüüsinud, millised on plussid ja miinused juhul, kui konkurentsirikkumisi jätkuvalt lahendatakse väärteomenetluse korras või kui luuakse täiesti uus menetlusliik. "Vaatamata lubadusele seda üliolulist analüüsi jagada, ei ole seda siiani tehtud. See tõstatab küsimuse, kas ministeerium on õigusavalikkusele valetanud," küsis Jõks.

Jõks rõhutas, et Eesti väärteomenetlus on kohandatud Euroopa Liidu haldustrahvide ülevõtmisele sobivaks. "Konkurentsiseaduse muutmise eelnõuga on seetõttu võimalik kiiresti edasi liikuda, kui konkurentsirikkumisi menetletaks edaspidi väärteomenetluses," sõnas ta.

Nagu Jõks märkis, on õiguskantsler Ülle Madise on kirjas justiitsministeeriumile otsesõnu lubanud seaduse selle vastuvõtmise korral riigikohtusse viia.

"Lõpliku vastuse selle kohta, kas kõnealused sätted on põhiseadusega kooskõlas, saab anda riigikohus. Esiteks saab riigikohus hinnata seda, kas direktiiv nõuab selgelt eelnimetatud sätete ülevõtmist just eelnõus pakutud kujul, vajadusel saab riigikohus küsida eelotsust Euroopa Kohtust," sõnas Madise.

"Teiseks saab riigikohus vastata küsimusele, kas ja mis osas peaksid saama põhiseadusega tagatud mittesüüstamise privileegile tugineda juriidilised isikud sh olukorras, mil enese süüstamine võib puudutada tegevust väljaspool konkurentsijärelevalvet. Kohtu seisukoht on oluline ka küsimuses, milline on sõnumisaladuse kaitseala ning kas üldse ja mis osas võib sõnumisaladust piirata väljaspool kriminaalmenetlust," lisas õiguskantsler.

Madise hinnangul on kahetsusväärne, et Eesti osalusel on läbi räägitud direktiivi tekst, mille ülevõtmisel sedavõrd olulised küsimused üldse kerkivad. Need probleemid oleks tulnud lahendada direktiivi üle peetud läbirääkimistel.

Kaubanduskoda: arvutid võib ära võtta aastateks

Konkurentsiseaduse eelnõu on tagajalgadele ajanud ka ettevõtjate esindajad. Näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul mitme aspektiga seaduse projektis.

Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu põhiliseks ja kõige probleemsemaks osaks on koja hinnangul uue menetlusliigi ehk konkurentsijärelevalvemenetluse loomine, kuid nende hinnangul on murekoht ka see, et eelnõu annab konkurentsiametile õiguse võtta endaga kaasa kõik ettevõtja andmekandjad, millel võib leiduda konkurentsialase rikkumise toimepanemisele viitavat sisu.

"Sisuliselt tähendab see aga seda, et konkurentsiametil tekib piiramatu õigus võtta kaasa kõik ettevõtjale kuuluvad andmekandjad, olgu nendeks arvutid, telefonid, mälupulgad või muud vahendid. Eelnõu kohaselt saab konkurentsiametil olema õigus neid andmekandjaid enda käes hoida kuni hetkeni, mil need ei ole enam menetluses vajalikud. See võib tähendada, et need seadmed jäävad konkurentsiameti valdusesse kuudeks või isegi aastateks," sõnas koja jurist Kaspar Keerup ERR-ile.

Ka tööandjate keskliidu juht Arto Aas on seadusemuudatuse pärast murelik. Näiteks pole ta rahul asjaoluga, et eelnõuga eemaldutakse kehtinud põhimõttest, et keegi ei pea aitama kaasa enda karistamisele.

"Kehtestatakse mahukas kaasaaitamiskohustus, mis on küll piiratud – otsesõnu ennast süüdi tunnistama ei pea –, kuid arvestades, et haldustrahvid on oma mõjult lähedased kriminaalkaristusele, on siiski tegemist olulise põhiõiguste riivega. Sellises suuruses trahve võib määrata tänasega võrreldes oluliselt lihtsamalt ja väiksema tõendamiskoormusega," sõnas Aas arvamusavalduses justiitsministeeriumile.

Ministeerium lubab eelnõu remontida

Justiitsministeerium kinnitas ERR-ile, et nad on eelnõu väljatöötamise käigus korduvalt konsulteerinud huvirühmadega – ministeeriumid, ettevõtjate organisatsioonid, õiguskantsler, advokatuur ja teised huvirühmad on oma tagasiside neile esitanud. Nende toel on ministeerium mitme aasta vältel seaduseelnõu parandatud.

Samuti nagu varasemaid arvamusi, lubab ministeerium kuulda võtta ka mais toimunud kooskõlastusringi ettepanekuid. "Praegu töötamegi läbi hiljuti laekunud tagasisidet ja suhtleme osapooltega, et leida tõstatatud muredele lahendusi," sõnas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ERR-ile.

Lutterus möönis, et kõige rohkem küsimusi ettevõtjatele ja juristidele tekitanud enese mittesüüstamise osa, ja on võimalik, et selle sõnastus tehakse ringi. "Vaatame selles osas eelnõu kindlasti üle ja pole välistatud, et peame eelnõu mõnevõrra täpsustama," lausus Lutterus.

Lutteruse sõnul tahab ministeerium jõuda seaduseelnõuga riigikokku sügisel.