Deklaratsiooniga pakutakse liitlastele treeningu, üksuste majutuse ja vajadusel probleemide lahendamise võimalusi. Liitlastele pakutavad õhuharjutusalad kulgevad läbi kolme Balti riigi piki Vene piiri. Nendega on seotud riikide lennubaasid ja juhtimiskeskused.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et seda on tarvis õhutõrje kokkuharjutamiseks, mis koosneb lennuvahenditest ja maa peal asuvatest õhutõrjesüsteemidest. Hispaania saatis aprillis esimesena Eestisse oma keskmaa õhutõrjesüsteemid NASAMS. Rotatsiooni korras peaks järgnema teised liitlased.

"Me sedasama rotatsioonilist mudelit ka NATO eestvedamisel nüüd püüame laiendada teistele liikmesriikidele, et me tegelikult saaksime nii hävitajad, õhukaitsepatareid kui omaenda lühimaaõhukaitse kõik ühte toimimisse," sõnas Pevkur.

Suured lennuväeõppused on ka varem hõlmanud Balti riike, Lääne-Euroopat ja Põhjamaid. 2016. aastal kehtestas valitsus esmakordselt spetsiaalse võitlusala. Tookord oli see 92 km lai ning 185 km pikk ja kõrgustes poolteist kuni 15 km.

"Miks meil võib-olla on parem lennata – Lääne Euroopas on kindlasti lennunduses oluliselt tihenev lennuliiklus. Meil on hõredam, nüüd kui meil on idanaabriga lennuliiklus veel hõredam kui varem oli, siis me Ida-Eestis, Loode-Eestis saame pakkuda liitlastele päris häid treeningvõimalusi," rääkis õhuväe staabiülema asetäitja kolonelleitnant Fredi Karu.

Liitlased on Tapa harjutusala ja mereala kasutanud õhk-maa lahinglaskmisteks. Nii toimub see ka edaspidi, uusi laskealasid deklaratsioon õhujõudude jaoks Eestisse ei tekita. Lennuvahendeid näeb ja kuuleb edaspidi Eesti kohal rohkem, ka Soomest ja Rootsist. Rootsi korraldas viis aastat tagasi oma riigi õhuruumi kaitse õppuse, mida planeeriti koostöös USA ja Suurbritanniaga. 8 Gripenit startisid Ämarist imiteerides Rootsi vastaseid rünnakuid.

"Kindlasti, kuna Soome on nüüd uus NATO liige ja Rootsi väga tõenäoliselt lähitulevikus ühineb NATO-ga, siis koostöö kindlasti süveneb ja nende riikide lennuvahendeid me näeme tulevikus kindlasti rohkem," ütles Karu.

Ämari lennuväli läheb järgmisel aastal remonti ja õhuturbelennukid hakkavad paiknema Lielvarde baasis Lätis. Ämari jääb kasutusse kopteritele.