Portugalis põleb pealinnast Lissabonist paarikümne kilomeetri kaugusel asuv rahvuspark.

"See on vastuvõetamatu. Oleme olnud siin üle tunni ja tuletõrjujad ootasid suurte leekide tulekut. Helistage ministrile, ta peaks siia tulema praegu," ütles üks kohalik elanik.

"Tuletõrjujad teevad, mida nad suudavad. Kõik tahavad, et nad oleksid seal, kus nemad asuvad. See on keeruline kõigile. See on kahju, et pimedaks läheb, sest lennukeid veega ei tule siis enam. Sellest oli palju kasu. Loodame, et kõik läheb hästi," rääkis kohalik elanik miguel Medeiros.

Samasugused vaatepildid avanevad ka näiteks Hispaanias Grand Canaria saarel. Ja ka Itaalias Sitsiilia saarel, kus teisipäeval hukkus tulekahjudes neli inimest. Samal ajal tõusis keskmine õhutemperatuur seal 47,6 kraadini, mis raskendab päästetöid. Sarnane olukord pole muutunud ka Kreekas Korfu ja Rhodose saarel.

"Tuli pidi jõudma juba esimeste majadeni ja need on ilmselt leekides. Mõni aeg tagasi olin seal, kui tuli jõudis kahe maja aeda. Suutsime need kustutada, aga nüüd sealt läbi tulles nägime, et maja oli juba leekides. Nüüd on see ilmselt juba tuleroaks saanud," rääkis Perithia linnapea Polymeros Kassaris.

Kliimateadlaste hinnangul on ulatuslikud iga-aastased tulekahjud inimtekkelise kliimamuutuse otsene tagajärg. Mõnes piirkonnas võib see lisaks tulekahjudele teha lõpu ka teatud tüüpi põllumajandusele nagu sojaubade, oliivide, aga ka veiste kasvatus.

"Kuumalainete puhul näeme iga uuringuga aina enam, et kliimamuutuse mõju süvendab neid. See on üsna selge. On ühemõtteline, et inimtekkeline kliimamuutus mõjutab kuumalaineid nii intensiivsuse kui ka esinemissagedusega," rääkis Hollandi kuningliku meteoroloogiainstituudi kliimateadlane Izidine Pinto.