Kui Aafrika liidrid soovivad vaatlejate hinnangul kõnelda eelkõige katkenud Ukraina viljaleppest ja Vene palgaarmee Wagner tegevusest regioonis, siis Venemaa siht on kinnitada liitlassuhteid Musta mandri riikidega. ÜRO hääletustel on 54 Aafrika riiki arvestatav jõud.

Valusaid teemasid kahepoolsetes suhetes aga jätkub. Suur osa Aafrika riikidest sõltub teravilja sisseveost, Moskva teatas aga alles äsja, et loobub Musta mere viljalepingust, mis võimaldaks Venemaa rünnaku all olevast Ukrainast vilja ja muid toiduaineid laevadega välja vedada. President Putin on korduvalt öelnud, et Venemaa pakub vaestele Aafrika riikidele nüüd, kui teraviljaleping on lõpetatud, tasuta vilja. Esmaspäeval kinnitas ta, et Venemaa on suuteline asendama kogu Ukraina teravilja.

Keenia on üks neid riike, mida viljalepe oluliselt mõjutab. Mõni tund pärast seda, kui Venemaa teatas viljapingu lõpetamisest, saatis Venemaa suursaadik Dmitri Maksimõtšev kahele Keenia suuremale ajalehele arvamusloo, milles süüdistab USA-d ja Euroopa Liitu tehingu kokkuvarisemises. Tema sõnul hoiavad just Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Venemaa teravilja ja väetist maailmaturgudelt eemal ning seega kasutavad hoopis nemad toidupuudust relvana.

Sellistele riikidele nagu Sudaan ja Mali on oluline teema Vene palgaarme Wagner. Teadaolevalt tegutsevad Wagneri võitlejad vähemalt viies Aafrika riigis. Ghana on ainus Aafrika riik, mis on valjuhäälselt rääkinud Vene palgasõduritega kaasnevast ohust. Kuigi mõned Aafrika riigid saavad Venemaalt relvi, et oma riigis mässuliste vastu võidelda, leiavad nii mõnedki, et oleks mõistlikum loobuda asjaajamisest palgaarmeega ja suhelda Venemaaga otse.

Vaatamata oma aktiivsusele Aafrikas investeerib Venemaa sinna suhteliselt vähe. Esimesel Vene-Aafrika tippkohtumisel 2019. aastal lubas Putin viie aasta jooksul kahekordistada Venemaa kaubavahetust kontinendiga. Selle asemel on see peatunud umbes 18 miljardi dollari juures aastas. Moskva osa välismaistes otseinvesteeringutes Aafrikas on vähem kui üks protsent. Veelgi raskem on Putinil Aafrikat oma pühendumises veenda ilmselt nüüd, kui Venemaa enda majanduslik olukord pole kõige parem.

Uganda analüütik ja kirjanik Tim Kalyegira leiab aga, et Venemaa suudab Aafrika riikidega ühist keelt leida asjades, milles läänel lootust pole. Ta toob näiteks, et Venemaa on üks väheseid Euroopa riike, kus suhtutakse seksuaalvähemustesse samamoodi kui Aafrikas.

USA toetatud Aafrika Strateegiliste Uuringute Keskuse analüütikud märgivad, et Venemaa üritab mängida ka sellele, et Aafrika riikidele on vastumeelne, et neile tahetakse ette kirjutada, kuidas elada.

Osa vaatlejaid märgib aga, et nüüd kui Venemaa positsioon maailmas on nõrgenenud, oleks õige aeg Aafrika riikidel jõud ühendada, Venemaa suhtes kand maha panna ja oma soovid välja öelda - seda enam, et Venemaa vajab praegu meeleheitlikult liitlasi.

Praegu pole teada, kui palju Aafrika riike tippkohtumisel osaleb. Vene riiklik agentuur RIA teatas, et neljapäeval algaval tippkohtumisel on lubanud sõna võtta 17 Aafrika riigipead.