Pärast Venemaa lahkumist Musta mere viljaleppest on maailmaturul viljahind tõusnud umbes 15 protsenti. Hind on ka väga muutlik. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel toob näite kolmapäevast.

"Kui oli kuulda, et rünnati sadamaid, siis hind taas tõusis kiiresti, küll mitte nii palju – paar protsenti. Siis nähti, et võib-olla nii palju sadamad ja taristu viga ei saanud ja turg jälle langes natuke tagasi. Päeva sees käivad need liikumised ka väga kiiresti üles alla," rääkis Pähkel ERR-ile.

Kuigi maailmaturul on viljahind tõusnud, tõdesid Ukraina suured põllumajandusettevõtted uudisteagentuurile Bloomberg, et plaanivad tänavu vilja külvata vähem. Põllumajandusettevõte HarvEast külvab lausa kolmandiku võrra vähem nisu. Teise ettevõtte IMC tegevjuht Aleks Lissitsa tõdes, et vilja hind ei kata enam tootmiskulusid.

Pähkel selgitas, et logistilised kulud läbi Euroopa sadamate seda eksporti tehes on Ukraina põllumehele väga suured. "Hind, mida Ukraina põllumees saab, on tõesti väga palju madalam. Logistika sööb selle hinna lihtsalt ära," ütles ta.

Järgmise paari nädala külv mõjutab järgmise aasta saaki ning võib viljaturgu mõjutada järgmised kaks aastat, kirjutab Bloomberg.

Juba tänavu oodatakse Ukrainast väiksemat eksporti, lisas Pähkel. "Prognoositakse tõesti, et Ukrainast oleks võimalik eksportida kuskil 33 miljonit tonni, kuid nüüd, kuna see Musta mere koridor ei tööta, nähakse, et 30 protsenti jääb Ukraina eksport väiksemaks."

Vili kuhjub praegu Ukraina hoidlatesse, tõdes Lissitsa. Kõik proovivad Doonau jõe kaudu eksportida, kuid mahupiir tuleb ette, ütles põllumajandusettevõtte juht.

Abi oleks Baltikumi sadamatest

Ukraina naaberriikide hoidlad on samuti Ukraina viljast küllastumas.

Paar nädalat tagasi pakkusid Läti ja Leedu välja, et Ukrainast välja jõudnud vilja võiks edasi saata ka Baltikumi sadamate kaudu.

Ka Eesti saaks aidata, ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel.

"Eestil kindlasti on olemas võime sadu tuhandeid tonne ladustada ja siit ka edasi välja saata," tõdes Pärtel. Kuid kuna Poola ja Baltikumi raudtee rööpalaius on erinev, siis tekiks pudelikael Poola-Leedu piirile.

"See võimalus, et need viljakogused siia jõuaks, on praeguse seisuga pigem väike," ütles Pärtel.

Transpordikulud oleksid ka suured. Põrgatatud on mõtet, et neid võiks aidata tasuda Euroopa Komisjon.

Euroopa Liit on paljudel eri viisidel juba Ukraina viljaeksporti toetanud, ütles Pärtel. Samas lisas ta, et selle jaoks praegu komisjonil raha ette pole nähtud, et Leedu-Poola piiri ümberlaadimise probleemi lahendada.

Osalt oleks Ukraina vili ka Eestis praegu teretulnud, ütles Marge Pähkel.

"Sellel aastal on just Baltikumis saagikus madalam põua tõttu, mis meil kevadel oli. See kogus, mis jääb Eestis, Lätis, Leedus saamata, võib olla ka hea mitu miljonit tonni. Võib-olla oleks tervitatav sadamatele ja meie riikidele, et saaks seda siit meie sadamatest välja eksportida," rääkis Pähkel.

Teisalt on oht, et tekivad samad mured, mille tõttu Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ning Bulgaaria Ukraina vilja oma turule ei lase.

Madis Pärtel ütles, et viljatootmise tipphooajal oleks see kindlasti probleem. "Meil on abistamise võimekus päris suur, aga kui me võtame enda saagid ja paneme sinna kogused, mis potentsiaalselt võiksid tulla Ukrainast, siis kindlasti on küsimus, kuhu see kõik ära mahub ja kas seda kõike saab ka ära viia siit," lisas ta.

Viie riigi viljakeeld peaks lõppema 15. septembril, kuid seda soovitakse pikendada. Eesti sooviks leida Poola ja teise riikide muredele muu lahenduse tõdeb Pärtel.

Segadusest võidab vaid Venemaa

Viljakeeluga on seni veel päris palju segadust, ütles Marge Pähkel. Samas ei pruugi Ukraina mured viljaturgu mõjutada nii palju, kui kardetakse. Kogu maailma viljahinda mõjutab ikka kogu maailma viljakasvatuspiirkondade saagikus.

"Sellel aastal on [viljakasvatus] suuremates regioonides õnnestunud, on hea saagikus. Mistõttu see, et Ukrainast tuleb vähem vilja, ei mõjuta üldiselt maailmaturu hinda omaette," ütles Pähkel.

Segadusest lõikab samas kasu Venemaa. Vene vilja tähtsus maailmaturul on väga suur.

"Venemaal oodatakse ka sellel aastal väga kõva saaki. Venemaa nisu on hinnataseme poolest täna maailmaturul kõige konkurentsivõimelisem. Tal on igal juhul huvi oma vilja eksportida ja takistada Ukraina vilja eksporti," selgitas Pähkel.

Venemaal on ka eelmisest aastast palju vilja ladudes. Nagu ka energiaga, võib Venemaa otsustada hakata viljaga turul manipuleerima. "Tal on kõik relvad vilja hinnaga manipuleerimiseks," lisas Pähkel.