Tarbijahinnaindeks oli juulis juuniga võrreldes languses

Eesti tarbijahinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 0,6 protsenti, kuid tõusis eelmise aasta juuliga võrreldes siiski 6,4 protsenti, teatas statistikaamet.
Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 6,4 protsenti 2021. aasta augustis, mil see oli 5,0 protsenti.
Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad juulis 8,1 protsenti ja teenused 3,1 protsenti kallimad.
Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas juulis tarbijahinnaindeksit eelmise juuliga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole.
Möödunud aasta juuliga võrreldes on suhkur kallinenud 59,3 protsenti, kakao 38,7 protsenti, värske puuvili ja marjad 34,8 protsenti, kastmed 33,0 protsenti ning kondiitritooted 28,3 protsenti. Muud õlid odavnesid 15,6 protsenti ja värske kala 14,9 protsenti.
"Vastupidises suunas mõjutas indeksi muutust mulluse juuliga võrreldes enam mootorikütuse hinnalangus – bensiin oli 16,4 protsenti ja diislikütus 23,4 protsenti odavam. Gaasi hind on langenud 66,8 protsenti," lisas Trasanov.

Juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogulangusest üle 60 protsendi, peamiselt soojusenergia (5,6 protsenti) ja gaasi (22,1 protsenti) hinnalanguse tõttu.
Eesti Pank: inflatsiooni aeglustumine jätkub
Eesti Panga ökonomist Sulev Pert ütles juuli hinnamuutusi hinnates, et kauaoodatud toidukorvi odavnemine oli ulatuslik. "Toidutoormete hinnad on kahanenud juba aasta algusest saati, kuid edasist hooajalist hinnalangust võib hakata pidurdama käesoleva aasta kehv saak. Viljakasvuks ebasoodsa ilma tõttu on puu- ja köögiviljade hinnakasv püsinud tänavu ebatavaliselt kiire," lisas ta siiski.
Hinnakasvu aeglustumisele on Perdi sõnul viimasel ajal kaasa aidanud ka kestvuskaupade odavnemine, mida soodustavad nii toormete hinnalangus kui ka euro tugevnev vahetuskurss. Euro vahetuskurss dollari suhtes on kasvanud alates eelmise aasta septembrist rohkem kui 10 protsenti ja see on muutnud odavamaks eelkõige imporditava elektroonika.
Teenuste hulgas oli suure mõjuga üürihindade langus, mis ulatus juulis aastavõrdluses 3,7 protsendini. See peegeldab madalseisu kinnisvarasegmendis, ütles Pert.
Samas on Eestis kiirenenud nii puhkusereiside kui ka majutusteenuste hinnatõus.
Inflatsiooni aeglustumine jätkub Eesti Panga hinnangul ka järgnevatel kuudel.
2023. aasta keskmine hinnakasv ulatub üheksa protsendi lähedusse ning hinnatõusu kiirus aeglustub aasta lõpuks eeldatavasti viie protsendi juurde, märkis keskpank.
Swedbank: Balti riigid ei juhi enam euroala hinnatõusu edetabelit
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik juhtis tähelepanu sellele, et Balti riigid ei juhi enam euroala hinnatõusu edetabelit. Aastaga tõusid juulis kuue protsendi võrra hinnad ka Saksamaal ja Itaalias, kus ostukorv on seni kallinenud küll märksa vähem kui Baltikumis.
Energia hinnad alanesid Eestis juulis tänu gaasi, elektri ja kütte hinna langusele. Mootorikütuste hinnad püsisid juulis mitmendat kuud järjest samal tasemel. Juuli lõpust alates on tanklaketid aga taas hindu tõstnud, märkis Elmik.
"Toidutoorme hinna langus on tasapisi poodidesse jõudmas. Toidu hinnad on viimastel kuudel vähenenud ka naaberriikides. Teistest riikidest enam on toit odavnenud Soomes ja Rootsis," ütles Elmik.
Palgakasv ületab taas hindade tõusu. Hinnarallieelse ostujõu tasemeni jõuab keskmine netopalk aga alles 2025. aasta algul, tõdes Elmik.
Swedbanki hinnangul tõusevad hinnad 2023. aasta kokkuvõttes 10 protsendi võrra. Kõige rohkem mõjutab hinnatõusu toit. Viimase pooleteise aasta jooksul on toit kallinenud ligi 40 protsendi võrra.
Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud, mis küll jõustuvad alles järgmisel aastal.