"Ülikoolid, kes on seotud ja kindlasti ka teised pööravad tähelepanu sellistele juhtumitele, et sellest õppida. Tõsiasi on ju meile kõigile teada, et ühtegi kriisi ei tohi raisku lasta. Tuleb õppida ja tegutseda," rääkis Niglas ETV saates "Ringvaade suvel".

"Eriti teaduseetika valdkonnas, kus on võib-olla lihtne mõelda nii, et on mustvalge, et on kolm põhitõde, mis tõesti on nii vanast ajast. Aga kuna ühiskond meie ümber läheb aina keerulisemaks, kas või toome näite tehisintellekti mõjust meile kõigile üldiselt elus, aga ka teaduse tegijatele, siis neid uusi teemasid ja uusi arutelukohti, mida teaduseetika vallas peame kõik koos läbi arutama ja jõudma ühistele kokkulepetele, on palju," lisas ta.

Niglas ütles, et rahvastikuregistrist andmete saamine on selgelt piiritletud ja teadlased sooviksid neid isegi rohkem ja vabamalt kasutada. Niglas selgitas, et ülikoolidel tuleb andmeid küsides tõestada, et uuring on usaldusväärselt üles ehitatud ja põhjendada, miks ja milliseid andmeid vaja on. Ta rõhutas praeguse skandaali valguses, et ülikool ei tohiks andmepäringuid teha, kui ei ole eetikakomitee luba, kui on tegemist tundlike andmetega.

Ta märkis, et Pere Sihtkapitali ja Tartu Ülikooliga seotud juhtumis oli tegu regulatsioonide rikkumisega.

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on hulk inimesi juba keelanud rahvastikuregistris oma isikuandmete kasutamise.

"See on alati niisugune kurb tagajärg niisugustele juhtumitele. Aga nagu juba viitasin, meie ülesanne teadusasutuste poolt ja teadlaste poolt on neid olukordi selgitada, mitte pead liiva alla panna. Nagu ka praegu on teadlased kaasatud, teadlased tunnistanud, et tegemist oli olulise rikkumisega selles osas. Aga et neid edaspidi ära hoida ja usaldust tõsta, ongi vaja selgitada neid olukordi ja eristada erinevaid olukordi, sest selles olukorras praegu on hästi palju erinevaid aspekte," rääkis Niglas.

"Üks on niisugune, et kas me üldse oleksime tohtinud alustada uuringut. Ja teine pool see, mis on sisulised küsimused ning kes ja millises olukorras saab otsustada ja hinnangu anda, kas selliselt üles ehitatud uuring on lubatav. Sest kui me teadlastena uuriksime selliseid olukordi, kus ei ole probleemi ja ei ole väljakutset, siis me ehk ei täidaks oma eesmärki ja me raiskaks maksumaksja raha. Me ju soovimegi uurida selliseid küsimusi ja olukordi ja trende, kus on teatud problemaatika ja meile kõigile on kasulik sellest rohkem teada, tõenduspõhiselt teada," selgitas teadusprorektor.

"Aga seal võib alati kaasneda väike huvide või emotsioonide riive ja selleks eetikakomiteed ongi seatud, et seda hinnata, kas see tulem, kasu sellest uuringust ühiskonnale on kaalub üles selle väikese riive. Suurt riivet ei luba keegi," lisas ta.

Tänavu kevadel riigihalduse ministrina Pere Sihtkapitalile 250 000 eurot eraldanud Riina Solman on öelnud, et Pere Sihtkapital on ainuke demograafiaga tõsiselt tegelev sihtasutus. Niglas sellega ei nõustu.

"Ma ei saa ülikooli esindajana niisuguse väitega päris nõusse jääda. Ülikoolide juures ja oluliselt ka Tallinna Ülikooli juures on demograafia keskus, kes on aastakümneid tegelenud ja kõrgelt, rahvusvaheliselt hinnatud ja ka Eesti teadusgrandi süsteemis oma uuringute läbiviimiseks rahastust saanud. Küsimus on praegu ikkagi selles otsuses, tolles hetkes, mitte tänases, vaid vist oli 2019, kui otsustati sedalaadi ühendus luua. Aga tulevikus võiksin küll soovitada rohkem vaadata meie teadusasutuste, ülikoolide poole, kus need kompetentsid on olemas ja tagada piisav rahastus," kommenteeris ta.

Niglas märkis, et lastetust ja sündimust mõjutavate tegurite uuring tehti Eestis viimati 2014. aastal ja praegu on planeerimisel üks seda puudutav uuring. Ta tõdes, et Eestis on väga suur vajadus sellise fookusega uuringute järele.

"On arusaadav, et sotsiaalteaduslikud uuringud on väga laia ampluaaga ja küsitakse muuseas ja taustaks ka selliseid andmeid, mis pole konkreetse uuringu fookuses. Aga rahvusvaheliselt viiakse ilmselgelt sündivuse trende uurivaid ja sealhulgas lastetust uurivaid uuringuid pidevalt läbi."