Pungas rääkis saates, et riigil üldiselt on inimeste kohta palju andmeid, kuid rahvastikuregistris hoitakse inimeste peamisi eluandmeid. "Kellega ta on abielus, kes on ta lapsed, millal ta sündis, kus ta elab, mis on ta rahvus, kontaktandmed, emakeel, haridustase, teovõimed – selline kindel komplekt andmeid, mis on riigi jaoks väga olulised," loetles ta.

Pungas ütles, et andmete kõige suurem kasutaja on riik, näiteks kõik riigiteenused kasutavad rahvastikuregistri andmeid.

Erafirmadel peab olema rahvastikuregistrist andmete saamiseks õigustatud huvi. Pungas tõi näite pangast, kes võib vajadusel küsida rahvastikuregistrist oma lepingulise kliendi andmeid.

Samuti lubab seadus rahvastikuregistrist anda erafirmadele andmeid uuringuteks ja reklaamiks, mida saadetakse posti teel. "Näiteks keegi tahab müüa lasteasju, aga ei ole ju pensionärile mõtet postkasti toppida neid teateid, siis ta küsib, et andke mulle need aadressid ja siis me väljastame need aadressid, kus elavad lapsed. Siis ta lihtsalt saab mingi aadressiloetelu ja siis pannakse postkasti reklaam," selgitas Pungas.

"Aga ma tahan öelda, et kõik, mis teie postkasti tuleb, ei ole rahvastikuregistrist (pärit andmete põhjal). Me oleme sel aastal kahele firmale väljastanud neid andmeid reklaamiks. Nii et tegelikult teie postkasti laotakse järjest igasugust muud reklaami ja see ei ole rahvastikuregistrist pärit," lisas ta.

Ka eraisik võib pöörduda rahvastikuregistri poole mõne inimese andmete saamiseks. Seda, kas neid andmeid on õigustatud väljastada, hindab kohaliku omavalitsuse ametnik. "Ja mõnikord on nii, et ei antagi teile neid andmeid välja, vaid võtabki see ametnik otse ühendust selle inimesega, et öelda, et teid otsitakse," lisas Pungas.

Tema sõnul on see, et inimeste andmed on rahvastikuregistris, neile endale kasulik. "Kui teiega juhtub midagi, siis teie lähedased leitakse läbi rahvastikuregistri ja antakse teada. Nii et hoidke andmed õiged," sõnas ta.

Pere Sihtkapitali uuringuga seoses on inimesed hakanud oma andmeid rahvastikuregistris salastama. Pungase sõnul on tegemist ühe õnnetu looga.

"Mul väga kahju neist inimestest, kes kuidagi on puudutatud sellest uuringust. Väga kurb on see lugu. Aga ma ikkagi püüan öelda seda, et uuringuid tehakse ju millegi hea pärast. Näiteks tahetakse mõnda ravimit paremaks teha või kutsutakse inimesi vähiuuringule. See on inimeste kasuks. Praegune juhtum on lihtsalt üks õnnetu lugu, kus on palju muid asju, mis ei ole seotud teie andmetega. Andmed ei läinud rändama ja inimesed ise vastasid neile küsimustele. Nende andmed ei läinud kuskile jagamisele, kui ainult see uuringufirma, kes pöördus inimeste poole," rääkis Pungas.

Inimeste andmete väljastamise hindamine on tema sõnul väga suur töö. "Sellele samale uuringule välja andmine, dialoog kestis kuid, et seda otsust teha. Väga palju asju uuritakse. Ei ole arvata nii, et keegi otsustab, et ma tahan andmeid ja see käib lupsti. Otsused on väga tõsised ja väga tahetakse hoida ikkagi kõikide andmeid salajas ja õigesti kasutada," ütles Pungas.