"Sellega ma olen väga nõus, et trend võiks olla ikkagi sinnapoole, et me neid (töökohti – toim.) vähendame ja nagu ma ütlesin, et ettepanekud palgafond külmutada aitavad minu hinnangul kõige tõhusamalt sellele kaasa," rääkis rahandusminister Võrklaev vastuseks palvele kommenteerida kaubandus-tööstuskoja ettepanekut vähendada ametnike arvu kahel aastal järjest kümnendiku võrra.

Tema sõnul võiks palgafondi külmutamine viia selleni, et ministeeriumites ja riigiametites analüüsitaks oma tegevust põhjalikumalt ning otsitakse võimalusi kokkuhoiuks.

"Kui me arutame kokkuhoiukohti ja loodame, et need ettepanekud tulevad, siis pigem on näha, et ega neid liiga hoogsalt ei tule. Aga kui nüüd mõjutada seda palgafondiga, siis on näha, et need võivad tuua rohkem tulu. Sealt ka siis see palgafondi arutelu," lisas minister.

"Ehk et selle kirja peale ma julgen öelda, et jah, need on asjalikud ettepanekud, aga sellega ka kogu aeg tegeletakse ja seda optimaalsemat kohta pidevalt otsitakse," kinnitas Võrklaev.

Ministri sõnul tõusis 2023. aastal 2023. aastal õpetajate palk 28 protsenti ja siseturvalisuse valdkonnas 26 protsenti, mis on tema hinnangul "väga suured numbrid".

"Need on täna olnud kõrged ja meil võiks olla vaadates riigi rahandusolukorda, vaadates neid palgatasemeid, võimalus need 2024. aastal külmutada. 2025. aastal näiteks maksuküür ise annab just seal 2000 euro kandis teenivatele suurusjärgus 100 eurot rohkem kuus kätte, ehk et ka need otsused mõjutavad seda palka ja siis me ka saavutame kulude kokkuhoiu," rääkis Võrklaev.

"Veel kord tulles intervjuu alguse juurde: kui me palgafondi külmutame, siis motiveerib see ka just neid samu ministeeriume vaatama üle oma tegevusi ja otsima seal nii teenustes kui igapäevategevustes seda optimaalsemat kohta - kas saab midagi koomale tõmmata, sealt omakorda tuleb ka ametkonnas kokkuhoidu," ütles ta.

"Me peamegi endale aru andma, et kui me tahame teha otsuseid, kust raha kokku hoida, siis kahjuks need ongi valusad ja rasked otsused. Ükskõik, kust raha ära võtad, see kedagi mõjutab," tõdes Võrklaev.

Vastates küsimusest, kas palgafondi külmutamine ei või minna vastuollu juba sõlmitud kollektiivlepingutega, ütles rahandusminister: "Kui me räägime meditsiinitöötajatest, siis seal tuleb loomulikult vaadata kollektiivlepingut - kui see on selle ette näinud, siis seal seda teha ei saa. Aga mujal - ma ei tea, kas haridustöötajad, siseturvalisuse ametkond - seal meil ei ole ju kollektiivlepinguid."

Kaubanduskoja esialgse hinnangu kohaselt töötab avaliku sektori organisatsioonides, mis ei paku avalikku teenust, vähemalt 11 000 inimest ning kui neis vähendada 2024. ja 2025. aastal töötajate arvu 10 protsendi võrra, siis esimesel aastal väheneks töötajate arv vähemalt 1100 inimese võrra ning järgneval aastal vähemalt 1000 võrra, andes esimesel aastal tööjõukuludelt kokkuhoidu rohkem kui 30 miljoni euro võrra ning 2025. aastal ca 70 miljoni euro võrra. Koda leidis siiski, töötajate arvu ei peaks vähendama sise- ja välisturvalisuse tagamisega seotud organisatsioonides ega ka meditsiini- või haridussektoris.