Statistikaameti olid kaubad mulluse augustiga võrreldes 7,6 protsenti kallimad ja teenused 0,8 protsenti odavamad.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 4,6 protsenti 2021. aasta juunis, mil see oli 3,8 protsenti.

Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas augustis tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust üle veerandi.

Möödunud aasta augustiga võrreldes on liha ja lihatooted kallinenud 14,9 protsenti, piim, piimatooted ja munad 10,9 protsenti, jahu, jahutooted ja tangained 14,6 protsenti ning köögivili 6,3 protsenti.

"Suurem mõju indeksi muutusele oli veel eluasemega seotud hinnamuutustel (-9,5 protsenti) ning mootorikütustel, kus bensiin oli 6,6 protsenti ja diislikütus 9,3 protsenti odavam," lisas Trasanov.

Eesti Pank: üldine hinnasurve on küll leevenenud, kuid mitte vaibunud

Eesti Pank märkis tarbijahindade kasvu kommenteerides, et hinnamuutused olid augustis valdkonniti väga erinevad. Energia odavnes aastaga 14 protsenti, toiduained kallinesid samas 12 protsenti, aga teenuste ja tööstuskaupade hinnad tõusid kokku seitse protsenti.

Üldine hinnasurve on Eesti Panga hinnangul seega mõnevõrra leevenenud, kuid mitte vaibunud.

Uusi hinnasurveid on tänavu põhjustanud peamiselt teenused, mille kallinemist on soodustanud kiire palgakasvu ülekandumine hindadesse, teatas keskpank. Turismiteenuste hoogne hinnakasv algas eelmisel suvel – nõudlus turismiteenuste järele hakkas pärast pandeemia taandumist järsult suurenema. Praegu kasvab reisi- ja meelelahutusteenuste tarbimine juba aeglasemalt.

Tööstuskaupade hulgas on aeglustunud kestvuskaupade hinnakasv. Nõudlustegurid, mis varem toetasid kestvuskaupade hinnakasvu – edasise kiire hinnakasvu ootus, säästude kulutamine, aktiivne kinnisvaraturg – on nüüdseks kadunud ja tarbijate kindlustunne on samuti väike, märkis keskpank. 

Augustikuine tarbijaküsitlus näitab, et lähiajal ei plaanita püsikaupade ostmist suurendada, viitas Eesti Pank. Tootmise poolel on hinnakasvu pidurdumist soodustanud sisendite odavnemine ning euro kursi tugevnemine. Seetõttu on odavamaks on muutnud koduelektroonika.

Üldine hinnakasv püsib Eesti Panga hinnangul tõenäoliselt nelja-viie protsendi vahemikus aasta lõpuni. "Nafta hinnad maailmaturul on tõusule pööranud ning aastatagune võrdlusbaas hakkab alates septembrist hinnakasvu soodustama," selgitas keskpank.

2023. aasta keskmine hinnakasv ulatub Eesti Panga prognoosi järgi üheksa protsendi lähedusse.