Kui aasta eest sai ühe euro eest 10,66 Rootsi krooni, siis praegu juba 11,86 krooni.

Eesti Panga prognoositiimi juhi Rasmus Kattai sõnul on Rootsi on Eesti ettevõtete jaoks jätkuvalt oluline kaubanduspartner ja eksportturg ― sinna suundub ligi kümnendik ekspordist.

"Müük Rootsi turule on sel aastal küll vähenenud, kuid mitte silmanähtavalt enam kui müük teistele turgudele. Võib arvata, et praeguseks umbes viiendiku võrra odavnenud krooni mõju pole veel kohale jõudnud, sest täidetakse varasemaid lepinguid ning kursi muutuse tagajärgi näeme alles edaspidi," ütles Kattai.

Möödunud aastal eksportis Eesti Rootsi 1,88 miljardi euro väärtuses, 2023. aasta eksport ulatub seni 982 miljoni euroni. Enim ekspordib Eesti Rootsi masinaid ja mehaanilisi seadmeid, sellele järgnevad puit- ja puittooted, moodulehitised, mööbel ning metalltooted.

Kattai märkis, et kuivõrd lepingud on valdavalt sõlmitud eurodes, siis Rootsi tarbijate ja äriklientide jaoks on siinne toodang muutunud oluliselt kallimaks ning vähem konkurentsivõimeliseks.

"Lisaks suhtelise hinna muutusele ei soosi Rootsi-suunalist eksporti ka sealne üldine nõrk majanduse seis ja nõudluskeskkond ning Skandinaaviasse orienteeritud puidusektor seisab silmitsi tagasilöökidega Rootsi kinnisvara- ja ehitusturul," sõnas Kattai.

Odav kroon meelitab turiste

Teiste seas ka Rootsi turul tegutseva Tallinki pressiesindaja Katri Link ütles, et krooni nõrgenemise mõju Tallinkile on väike, kuna Rootsi kroonides arveldatavate tehingute osakaal ei ole suur.

"Küll annab Rootsi krooni nõrgenemine võimaluse eestlastele ja soomlastele minna Rootsi ostlema, kuna hinnad poodides on kursi tõttu soodsamad kui varem," tõi ta välja.

Link märkis, et reisijaid on suveperioodil olnud ja reisijad on Rootsi krooni odavnemist ka märganud, kuid see on pigem saanud rohkem tähelepanu Soomes, mis on innustanud soomlasi ka rohkem kaubareise ette võtma.

SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul on Rootsi krooni odavnemine majandusse täiendav negatiivne panus, kuid peamine mure on siiski Põhjamaade turgude nõudluse ärakukkumine.

"Ja tundub, et siin võib lähikuudel veel hullemaks minna see olukord, seetõttu ma ütleks, et Rootsi kroon on selline täiendav ebameeldivus," sõnas Nestor.

Nestor nentis, et üle poole Rootsi minevast ekspordist on kuidagipidi seotud ehitus- või kinnisvarasektoriga, näiteks moodulmajad, puidust ehitusmaterjalid ja mööbel. Ehk Eesti eksport sõltub paljuski sellest, kas Rootsis ehitatakse ja ostetakse uusi kodusid.

"Kindlasti on ettevõtteid, kes tegutsevad ka kuskil täiesti muus valdkonnas, aga seal ei tohiks nõudluse muutus niivõrd dramaatiline olla, et neid puudutab ennekõike siis Rootsi kroon," sõnas Nestor.

Nõudlus ei taastu enne 2025. aastat

Nestor märkis, et eksport moodustab Eesti SKP-st väga suure osa ning Rootsi oli Eesti suuruselt teine kaubanduspartner. "Siis on väga halvasti, kui ekspordiga on halvasti," märkis ta.

"Ehk kui Rootsi turul müük kukub, siis sellel on ikka päris tugev mõju ka Eesti majandusele kui tervikule. See müügi kukkumine on olnud ikkagi dramaatiline. Kui vaadata praegu Rootsi ehitusmahtusid, siis see on nagu praeguseks kukkunud umbes 55 protsenti. Uute ehituslubade arvu põhjal on langus isegi veel suurem ja see taastumine ei toimu kindlasti järgmine aasta, paremal juhul mingeid positiivseid märke hakkab olema 2025. Aga see ei tähenda, et me jõuame 2025 endiste mahtudeni. See on selline hästi kauakestev madalseis," ütles Nestor.

Nestor nentis, et eurotsooni kuuluva Soome olukord on tegelikult Rootsile võrdlemisi sarnane ning samas suunas liigub olukord ka Norras, mis teeb ettevõtetele ka turgude hajutamise keeruliseks.

Põhjamaade ekspordist sõltumise poolest erineb Eesti turg ka Lätist ja Leedust, mis sõltuvad rohkem Saksamaa ja Kesk-Euroopa turust.

"Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor, nii SKP-sse panustajana, tööandjana isegi veel suurem. Selles omakorda kõige suurem tegija puidutööstus. Puudutatud on need Eesti majanduse kõige suuremad sektorid," ütles Nestor.

Suurt tööpuudust Nestori sõnul siiski ei prognoosita, kuna Eestis on ka pidev tööjõunappus ning ettevõtted proovivad võimalikult kaua inimesi mitte koondada. Ühtlasi on prognoosid Eesti tööturu kohta olnud tema sõnul sageli pigem liialt pessimistlikud kui optimistlikud.