Tania Siverska põgenes perega sõja eest Eestisse esmalt eelmise aasta suvel, liikus poole aasta möödudes edasi Lõuna-Euroopasse, kuid otsustas tagasi Eestisse pöörduda, sest siin on põgenikega kõige vähem bürokraatiat.

"Kui me esialgu Eestisse tulime, said politseis kõik küsimused lahendatud ja dokumendid kätte samal päeval. Tagasi tulles pidime aga kõigega kaks kuud ootama. Samas Portugalis peab ajutist kaitset ootama kuni pool aastat," kirjeldas ta.

Ajutise kaitse elamisloaga sõjapõgenikke on Eestis pea 36 000 ning kõigil on kohustuslik läbida eesti keele algkursus. Tania Siverskal on läbitud A1 taseme kursus, paljud põgenikud aga keelekursustele ei jõuagi.

"A1 kursustele oli väga lihtne saada, aga A2 juba nii lihtne ei ole. Sul on kaks võimalust: kas minna töötukassa kaudu või oma raha eest. Politsei kaudu või Settle In Estonia programmi kaudu mul ei õnnestunud A2 kursusi leida. Võib-olla see on võimalik, aga siis ma pean terve päev neid otsima, aga selleks mul aega pole," rääkis Siverska.

Selim Ablialimov õpib aga Tartu Annelinna 11. klassis ning on kohalikku keelt õppinud umbes aasta. Eesti keel pole küll kerge, kuid õpetajad on toetavad. Kuna tema vend õpib Tartu Ülikoolis hambaarstiks, on noorema venna ideed tuleviku osas sarnased. Kuni sõda kestab, jäävad nad perega tõenäoliselt siia.

Igal nädalal jõuab Eestisse ajutise kaitse taotlusega umbes 170 põgenikku ning viimastel kuudel on neist riigilt lühiajalist majutust vajanud kokku umbes 50 ukrainlast.

"See ilmselgelt viitab, et täna saabuva põgeniku profiil teatud määral on muutunud. Ta tuleb näiteks juba lähedase juurde või üleüldiselt tal on olemas see võrgustik, kes teda siin vastu võtab," selgitas sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise rändetiimi juht Liis Paloots.

Möödunud pühapäevast saavad ukrainlased ajutist kaitset pikendada senise aasta asemel 2025. aasta märtsini.

"Kuna maksimaalne aeg, kui kaua ajutist kaitset saab rakendada, on 2025. aasta märtsini, siis tegime ka otsuse, et me pikendame elamislubasid selle tärminini, et vahepeal ei pea enam uuesti tulema elamisluba pikendama," rääkis politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juht Liis Valk.

Kui meetme lõppemisel sõda veel kestab, otsustab Euroopa Liit edasise kaitse võimaluse.