Raik: Narvas algab eestikeelsele õppele üleminekuga venitamine
Narva uus linnavalitsus hakkab eestikeelsele haridusele üleminekut venitama, ütles linnapea kohalt tagandatud Katri Raik "Esimeses stuudios".
Raik ütles saates, et kuigi talle tehti linnapeana erinevaid etteheiteid, oli peamine põhjus umbusaldamiseks ikkagi eestikeelsele õppele üleminek. Tema hinnangul asub uus linnavõim seda protsessi pidurdama.
"Tuleb ikkagi vaadata, miks ma siis tegelikult kinga sain. Põhjus oli eestikeelsele õppele üleminekus. /.../ See (eestikeelsele õppele üleminek - toim.) ei ole kindlasti linna otsus, aga ma toetasin seda ja me asusime kohe tööle. Me tegime korra, kus haridusasutused teevad endale individuaalse üleminekukava, kus on näha, millised õpetajad on puudu, mis aastal – kui me ei tea, kes on puudu, ei saa me seda ka otsida. Me riigi, haridus- ja teadusministeeriumi abil andsime õpetajatele viimase võimaluse õppida eesti keelt. Ma olen näinud endavanuseid lasteaiaõpetajaid, kes on õppinud aastaga eesti keele ära, vägev vaatepilt. Alustasime õpetajate ümberõpet algklassiõpetajatele," selgitas Raik.
"Me asusime tegutsema. Ja siin on väga põhimõtteline asi – kui Narva saab eestikeelsele õppele üle minna, siis ei ole õigustust, et Lasnamäel see ei toimu. Miks mul sisemine tunne selles nii tugev on, ma töötasin kunagi haridusministeeriumis, kui toimus üleminek osalisele eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes ja siis hakati pärast seda rääkima, et läheks küll eestikeelsele õppele üle, aga meil on see Narva, ei saa. Narva oleks hakkama saanud. Ma olen täitsa kindel, et praegune linnavõim ei pane seda mitte päris stopp-nupule, vaid hakkab venitamistaktika," lisas Raik.
Raigi sõnul vihastas ta Narvas välja volikokku kuuluvad koolidirektorid. Tema sõnul pannakse Narvas volikogu liikmeid ametitesse hoolimata sellest, kas nad sobivad sinna või mitte.
"Kui sa oled volikogu liige, siis kas sa kvalifitseerud oma ametikohale või mitte, sa saad selle ametikoha. Mina astusin lõpuks viiele või kuuele volikogu liikmele kanna peale. Kui inimene ei oska eesti keelt, ei saa ta olla kooli ega lasteaia juht. See ei ole keeleoskus, et sa ei lõpeta eesti keeles ühtegi lauset. Oli juhus, kus inimesel ei olnud magistrikraadi. Nii et sisuliselt uuel linnapeal, kellele ma soovin jõudu, tuleb lahendada viie-kuue inimese tööhõive ja see saab olema proovikivi," rääkis ta.
Raigi sõnul on Narvas väga tõsine munitsipaaltoiduahela probleem. "Toiduahel on ka see, et volikogu kõik koalitsiooni liikmed on linnaasutuste nõukogudes, teisi sinna ei võeta, ma mõtlen spetsialiste. Üldjuhul on seda raske läbi suruda, see on oluline palgalisa. Nagu üks minu tuttav automüüja Narvas ütleb, et kui vahetub volikogu, siis ostetakse ka uued margiautod ja tõepoolest, kõigil on seda marki autod. See ei ole ainult koolid, see on ka linnaasutused, linnaasutuste juhtimine. Ega need inimesed, kes on tööta, ei taha lihtsalt saada õpetaja töökohta, nad tahavad direktori töökohta," rääkis Raik.
Raik tunnistas, et tal ei olnud häid suhteid volikoguga, sest teda ei võetud seal pikka aega jutule. "Väga raske on rääkida nende inimestega, kes ei taha sind ära kuulata. Nii et kogu kaks aastat oli suhteliselt keeruline seis. Üks asi on valimised võita, teine on võimule saada ja kolmas on veel võimul püsida. Eks oleme seda näinud ka suures Tallinna poliitikas."
Raik ütles, et tegi linnapeana ka vigu. Tema hinnangul oleks ta pidanud algusest peale nõudma kaht abilinnapead.
"Ma kaua ei leidnud oma kolleegidega võib-olla ühist keelt, pean silmas linnaametnikke. Aga lõpuks mul õnnestus luua väga hea meeskond. Ma olen Narvas õppinud töötama inimestega, kellega jumal annab. Siin sa võid neid välja vahetada, Tallinnas või Tartus, aga Narvas sa pead hakkama saama. Need võib-olla olidki minu suuremad eksimused. Eks ma ole inimesena kannatamatu ja tahan kõiki asju kohe kätte saada, aga Narvas võtavad asjad nii kaua aega," selgitas ta.
Narva järgmiseks linnapeaks on saamas keskerakondlane Jaan Toots. Raigi sõnul võtab Narva võõraid raskesti omaks ning seetõttu võib Tootsil keeruline olla.
"Mina läksin Narva elama 1999. aastal ja ikka öeldi hiljuti minu kohta, et muidu päris normaalne inimene, aga Tartus sündinud. Nii et ma ei usu, et selles mõttes Jaan Tootsil on lihtsam. Aga Jaan Toots on mees ja keskealine mees, selline suur ja seisab kindlalt ja on veel endine politseinik, nii et tal on kindlasti minu ees mõned eelised," sõnas Raik.
"Ma loodan, et Jaan Tootsil jagub karakterit ja iseloomu hoida oma joont ja tunda ära see piir, kui ta muutub volikogu käpiknukuks," ütles Raik.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla