Kuigi elu Eestis muutub üha turvalisemaks ja raskeid kuritegusid pannakse toime üha vähem, on just poevargused viimastel aastatel hoogsalt ehk kuni 30 protsenti kasvanud. Tõusu on märgata nii organiseeritud kuritegevuse kui ka juhunäppamiste pealt.

"Ma arvan, et viimasel ajal on kindlasti üheks põhjuseks see, et majanduslik olukord inimestel sunnib mingeid toiduaineid varastama. /.../ Kui varasemalt ei varastatud väga palju leiba, saia või vorsti näiteks, siis täna on ikkagi need tooted ka juba meie statistikas sees," rääkis Foruse mehitatud turvateenuse juht Kaimar Karuauk.

Varguste tõusust ei ole pääsenud ükski kauplustekett, seda kinnitas ka Kaubamaja juht Erkki Laugus.

"Võib lausa öelda seda, et viimase kolme aastaga on kinni peetud õigusrikkujate arv meie kauplustes kolmekordistunud. Aastas keskmiselt me oma kahes kaubamajas sisuliselt peame iga päev kinni vähemalt ühe õigusrikkuja ehk siis rohkem juhtumeid, mis on kinni peetud, kui aastas päevi," ütles Laugus.

Kõige enam registreeritakse Kaubamajas vargusi ilumaailmas, kus tootevalik on suur. Laugus arvab, et kuna kosmeetikatooted on tihti väikesed, tekib seadusrikkujal tunne, et neid on ka märksa lihtsam kaasa võtta.

Näppamise viisidest on üks nutikam kui teine.

"Täiesti absurdsena tunduvad viisid on näiteks see, kus huulepulga testritel sisuliselt hammustatakse ära huulepulga osa ja püütakse siis see testrikest jätta sinna maha, et pärast enda huulepulga kesta sisse see varastatud nii-öelda huuleläige otsa integreerida," kirjeldas Laugus.

Varastatakse ka elektroonikat, kodutarbeid ja riideid, kus suurimate varguskatsete summa ulatub tuhandetesse eurodesse.

"Meil on korraga püütud varastada mitut kallist talveparkat, mille üksiktüki hind juba ulatub üle 1000 euro. /.../ Eriti kummaline on, kui me sellistelt vargustelt peame kinni välisturiste, mida ka aeg-ajalt juhtub," märkis Laugus.

Omaette kategooria on noorte toimepandud kuriteod. Need on tihti julgustükid, kus noor soovib end seltskonnas tõestada. Psühholoog Lauri Pihkva sõnul tuleb seda ette eelkõige teismeeas.

"Sinna on nagu sisse kirjutatud juba mingite reeglite rikkumine, piiride nihutamine, enda ja, ma ei tea, maailma proovilepanek," sõnas ta.

Ette on tulnud ka selliseid olukordi, kus suur poekäru lapatakse lihtsalt asju täis ja selle kõigega üritatakse ilma maksmata lahkuda. Teinekord on varas aga targem.

"Meil oli siin juhtum, kus kolmeliikmeline seltskond läks, valis välja päevase aja, kus tehnikapoes oli väga palju rahvast, kõik müüjad olid hõivatud, sealhulgas nad ise hajutasid müüjate tähelepanu, viisid kõrvale ja siis üks liige nendest läks kaupluse taharuumi ja laoruumis pani toime varguse. Seal oli kahju 20 000 eurot, üle 20 000," kirjeldas politsei- ja piirivalveameti ida-harju jaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater.

See on ka üks suuremaid poevargusi. Kõige rängema kahju suudavadki tekitada professionaalsed sarivargad, keda on ainuüksi pealinnas mitusada. Selliste kurjategijate eesmärk on saak edasi müüa järelturul, mis Eestis samuti viimastel aastatel hoogustunud on.

"On tajuda küll seda, et professionaalsete varaste osakaal üldse Eesti kauplustes on tõusnud. Kui meil mõni aasta tagasi olid probleemiks sissesõitnud profid nii ida poolt kui ka näiteks Riiast, siis täna me näeme, et pigem on tegu rohkem kohalikega," rääkis Laugus.

Elukutselised vargad tegutsevad tihti kambas ning aastatega on selgeks õpitud, kuidas hajutada müüjate tähelepanu ja millised on kaupluste pimedad nurgad.

"Varguste toimepanemiseks kasutatakse ka fooliumvooderdisega kotte, et puhtalt turvaväravast läbi käia. /.../ Oleme tuvastanud ka kinnipeetutelt magneteid, millega saab turvaelemente poes eemaldada," ütles Toater.

Toidupoodidest on vargused sagenenud ka iseteeninduskassade tõttu. Seal on ennast varastamiselt tabanud ka need, kes end varem selleks võimeliseks ei pidanud. Psühholoog Lauri Pihkva sõnul pannakse nutikassas proovile inimese moraalitunnetus, sest makstes pole justkui kedagi, kes pealt näeks.

"Ka väga empaatilised ja toredad inimesed on võimelised tegema teistele kahju. /.../ Kui mina nüüd midagi teen ja see inimene, kes sellest tegevusest saab kahju, on kohe siin kõrval, siis mul on raske seda kahju teha, sest meil on empaatia ja süütunne. Kui see kannatanu on kaugemal, siis on nagu lihtsam," selgitas Pihkva.

Kuigi vargaks ei sünni meist keegi, on mõnel inimesel Pihkva sõnul siiski suurem soodumus norme eirata. See on enamasti seotud mõne isiksusehäire või elu jooksul omandatud sõltuvusprobleemiga. Halvimal juhul – ja neid on ühiskonnas tõesti väike protsent – tuleb inimesel võidelda kleptomaaniaga.

"Kleptomaania on ka psüühikahäire. Kleptomaanil on tung – seda võib vist võrrelda natuke isegi sõltlase tungiga – teha midagi ja tal on väga raske sellele tungile vastu panna. Kleptomaanil võib olla ka väga sügav süütunne, kui ta midagi on varastanud. /.../ Samas see ei vabasta ka vastutusest samamoodi nagu sõltuvushäire diagnoos ei vabasta roolijoodikut vastutusest," selgitas Pihkva.

Varguste kasvu ohjeldamiseks on ettevõtted suurendanud kulutusi nii turvalahendustele- kui ka personalile. Erilist tähelepanu pööratakse turvatöös kallitele toodetele.

"Me jälgime kallimate toodete juures seda tegevust. Kui keegi jääb väga pikalt ikka sinna seisma või hakkab enda käsi taskusse toppima, siis me hakkame seda jälgima, vaatama ja kontrollima," ütles Karuauk.

Enamasti jääb poest varastatu väärtus aga alla 200 euro, mistõttu liigitub see väär-, mitte kuriteoks.

Turvatöötajad teavad rääkida, et ka vanglakaristusest pole kasu, kui isik pöördub vabanedes samasse keskkonda.

"Noorte puhul kindlasti on oluline see tugivõrgustik, et nad saaksid aru, et see ei ole okei. Kodus toetatakse positiivset käitumist ja seaduskuulekust. Aga ma arvan, et vargused selles mõttes ikkagi ära ei kao," ütles Karuauk.

Näppajate kõige ihaldatum vara on jätkuvalt alkohol.