Keskpankurid kritiseerivad valitsuse ja kommertspankade kokkulepet

{{1695186000000 | amCalendar}}
Eesti Panga president Madis Müller
Eesti Panga president Madis Müller Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti Panga president Madis Müller ja panga ökonomist Kaspar Oja kritiseerisid sotsiaalmeedias valitsuse ja kommertspankade vahel teisipäeval sõlmitud kokkulepet, millega kommertspangad pääsevad pangamaksust sellega, et maksavad sel aastal suuremas mahus dividende.

"Pangamaksu ei tule, pangad on nõus ühiskonda solidaarselt panustama. Sellega saame pankadele kolmeks aastaks maksurahu," teatas peaminister Kaja Kallas teisipäeval pärast kohtumist pangaliidu liikmespankade juhtidega. Hilisemate selgituste kohaselt lubasid kommertspangad maksta sel aastal kavandatust suuremas mahus dividende, mis toetaks riigieelarvet, kuna need maksustatakse tulumaksuga. Samas oleks järgmisel aastal tulumaksumäär kõrgem, mis tähendab, et pangad peavad sisuliselt maksma vähem tulumaksu.

Sellist lahendust kritiseerisid Eesti Panga esindajad, kes juhtisid tähelepanu, et nii toimides kaotab Eesti riik maksutulu.

"Pangad on solidaarsed (klientide või riigieelarvega?) seeläbi, et jagavad enne maksumäära tõusmist veel suurema osa kasumitest ja kapitalist omanikele dividendideks! Kui saaks vaid kasumid veel suuremaks, saaks veel solidaarsem olla?" kirjutas Eesti Panga president Madis Müller.

Sama küsis ka keskpanga ökonomist Kaspar Oja: "Keegi sai praegu jämedalt petta... Pangad maksavad enne maksutõusu madalama maksumääraga dividende välja ja koalitsioon esitab seda kui suurt võitu. Teiste sõnadega: pankade kasumid viiakse riigist välja ja need ei suurenda siinset laenuandmist."

Hiljem lisas Eesti Panga president veel iroonilise postituse: "Omanikuna maksaksin pangajuhtidele nii edukate läbriääkimiste eest korraliku preemia. Seda muidugi vaid näitamaks solidaarsust ühiskonna ja riigi(eelarve)ga, sest preemiatelt makstakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu."

Eelmisel aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad keskpanga andmetel kokku 566 miljonit eurot kasumit, mida on ligi kolmandiku rohkem kui aasta varem.

Swedbanki kasum kasvas 25 protsenti, SEB-l 17 protsenti, LHV-l 26 protsenti, Coop pangal 51 protsenti ja Luminoril 67 protsenti. Tänavu peaks Eesti kommertspankade kasumid tänu euribori tõusule tulema eelmistest aastatest veel suuremad, ütles majandusteadlane Triinu Tapver juulis ERR-ile. Samas on kodulaenu võtnute intressid järsult kasvanud.

Ka seda kommenteeris Müller kaudselt oma kolmapäevahommikuses postituses: "Võrdluseks veel - mõnes riigis on pangad siiski näidanud solidaarsust ka moel, mis ei ole eelkõige nende endi huvides. Näit. Kreekas pakkudes aastaks ajaks intressisoodustust kodulaenuklientidele. Sarjast "Ideid Eesti pankadele"?"

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: