Reinsalu: pankade ja valitsuse vaheline kokkulepe on majandusele kahjulik
Erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et teisipäeval tehtud kokkulepe kommertspankade ja valitsuse vahel viib pankade kasumid Eestist välja ja selgelt kahjustab Eesti majandust.
"See halvendab Eesti majandust. Selles olukorras ei ole mingit kahtlust. Valitsusel puudub majanduspoliitikas positiivne visioon. Kõik sammud, mida valitsus teeb, on majandusvaenuliku iseloomuga. Ja valitsuse surve, et pangad peaksid praegu kapitali Eestist välja viima, kui me kõneleme Rootsi pankadest, siis see ei vasta Eesti majanduse huvidele," ütles Reinsalu ERR-ile.
Reinsalu sõnul on Eestis niigi olnud probleem finantskapitali väljavool Eestist, aga nüüd, majanduslanguse ajal pankade laenuvõimet või kapitaliseeritust vähendada ei ole kohe kindlasti majanduse huvides.
"Teiseks on ilmselge ju, et selles kokkuleppes pangad hõõruvad selles mõttes käsi, et valitsus andis neile legitimatsiooni nii-öelda odavama tulumaksumääraga massiivselt raha välja võtta. Kuna praegu on 20 protsenti dividendide tulumaksumäär, järgmisest aastast on 22 protsenti," lisas Reinsalu.
"Kui nüüd jutt käib 120 miljonist kahe aasta jooksul, siis ma kahtlustan, et need 120 miljonit ei ole täiendav osa dividendide välja võtmisest, vaid valitsus interpreteerib seda dividendide väljavõtmise puhul konsolideeritult pankade tulumaksu maksmise kohustusena, mis on selgelt avalikkust eksitav," rääkis Reinsalu.
"Mul raske ette kujutada, et pangad otsustasid sel aastal – poole aasta kasum kogu pangandussektoris oli suurusjärgus poole miljardi kanti, prognoositakse üle miljardi kasumeid – , et sellisel juhul nad oleksid pidanud otsustama ikkagi kogu kasumi välja võtta. Ma olen skeptiline, kas selline kokkulepe sündis. Minu eelduse puhul, vaadates nendele numbritele näkku, ei ole siin tegemist dividendidelt laekuva täiendava tulumaksu osaga, vaid valitsus näitab seda, et see on kogu tulumaksu osa, mida pangad maksavad," rääkis Reinsalu veel.
"Aga selles mõttes on seda riigi "tuluvõiduna" demonstreerida mõttetu, kuna avansilist tulumaksu maksavad pangad niikuinii. Järelikult on see number riigieelarve positsiooni parandamiseks oluliselt väiksem," järeldas ta.
Reinsalu rõhutas, et pangad peavad majanduslanguse ajal võimalikult palju oma kapitali suunama Eesti majanduse käigus hoidmisele. "See on tegelikult elementaarne eesmärgi loogika, mitte avama suure pumba, mille kaudu praeguse odavama tulumaksumääraga asuma seda raha Eestist välja pumpama Rootsi."
Samuti oleks pidanud Reinsalu sõnul peaminister Kaja Kallas läbi rääkima, mitte pankade kohalike juhtide, vaid Rootsi pankade emapankade nõukogu ja juhatuse esimeestega.
"Valitsus tegeleb praegu vaid taktikalise eelarvepoliitikaga, kuidas eelarve kokku joonistada. Valitsusel pole vaadet, kuidas tekitada amorte majanduslanguse pehmendamiseks," rääkis Reinsalu.
"Raha väljaviimine kindlasti jahutab Eesti majandust praegu. Ja raha väljaviimise otsus madalama tulumaksumäära tingimustes sündis Eesti valitsuse enda nõudel," sõnas ta.
Samas lisamakse pankadele Reinsalu siiski ei toeta.
Kallas: kokkulepe ei halvenda Eesti majanduse olukorda
Reinsalu küsis kolmapäeval peaminister Kaja Kallaselt riigikogu infotunnis, kas pankadelt riigieelarvesse saadav 120 miljonit eurot on terviklik tulumaksutulu või see on üksnes see dividendi täiendava osa tulu, mis on vastavalt lisaks avansilisele tulumaksule?
"Ja kui suur raha see väljavõetav raha Eestist siis teie informatsiooni alusel on ning kuidas see jaguneb ka pankade lõikes?" päris Reinsalu.
Kallas vastas, et maksukorralduse seaduses on kokku lepitud, et uued maksud kehtestatakse kuus kuud varem ehk siis 2024. aastaks seda maksu kehtestada ei oleks niikuinii saanud.
"Ja kui me vaatame pankade ülikasumeid, siis need on tegelikult kaks aastat, 2024 ja 2025. Selles olukorras istusime pankadega maha, et kuidas saada nendest kasumitest ka riigieelarvesse suurema osa ja see summa, mida nad lubasid, on täiendavalt sellele, mis on juba prognoositud avansilise tulumaksuna või tulumaksuna, mis pankadelt tuleb."
Kallas tuletas meelde, et pangad on ainuke ettevõtlussektor, kellel on klassikalises mõttes tulumaks, teised reinvesteeritud kasumilt tulumaksu ei maksa.
"Ja see summa on 2024. aastal 80 täiendavat miljonit eurot siis sellele, mis me oleme prognoosinud. 136 miljonit vist oli see , mida me oleme prognoosinud. Pluss 80 miljonit. Ja 2025. aastal pluss 42 miljonit 193 miljonile lisaks," sõnas Kallas ja soovitas Reinsalul selle pealt ise välja arvutada, kui palju pangad dividende välja võtavad.
"Saate teha lihtsa arvutuse: kui tulumaksu protsent on teil teada, summa on teil teada, siis te saate ju välja võtta, kui palju kasumeid täiendavalt võetakse. Nüüd, mis puudutab pankade lõikes seda arvestust, siis vaadake, konkurentsiseaduse järgi ei tohi pangad omavahel sellist infot vahetada. See tähendab seda, et nad on oma numbrid esitanud pangaliidule, kes meile esitas need numbrid agregeeritult. Me ei tea tegelikult eraldi nende pankade lõikes arvestust ja minu meelest see ei ole ka oluline. Oluline meie jaoks on see, mis meile riigieelarvesse laekub täiendava maksuna," sõnas Kallas.
Ta lisas, et kokkulepe ei halvenda Eesti majanduse olukorda.
"Nüüd see, et kas see viiakse Eesti majandusest välja või ei viida? Muidugi, pangad elavdavad majandust, andes laene, andes kapitalile ligipääsu erinevatele ettevõtjatele, seda kõike nad teevad. Pangad tegelikult maksavad ka hoiuste pealt intressi, seda kõike nad teevad ka. See kokkulepe ei halvenda Eesti majanduse olukorda ja eraldi ei halvenda ka pankade omakapitalinõudeid ega kõiki neid reserve, mida tegelikult on vaja juhuks, kui majandusel läheb veel halvemini."
Valitsus ja kommertspangad sõlmisid teisipäeval kokkuleppe, millega kommertspangad pääsevad pangamaksust sellega, et maksavad sel aastal suuremas mahus dividende.
"Pangamaksu ei tule, pangad on nõus ühiskonda solidaarselt panustama. Sellega saame pankadele kolmeks aastaks maksurahu," teatas peaminister Kaja Kallas teisipäeval pärast kohtumist pangaliidu liikmespankade juhtidega.
Hilisemate selgituste kohaselt lubasid kommertspangad maksta sel aastal kavandatust suuremas mahus dividende, mis toetaks riigieelarvet, kuna need maksustatakse tulumaksuga. Samas oleks järgmisel aastal tulumaksumäär kõrgem, mis tähendab, et pangad peavad sisuliselt maksma vähem tulumaksu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Urmet Kook