X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Nõgene: riigi äriühingud ei peaks tegelema kinnisvaraarendusega

Tallinna lennujaama arendus.
Tallinna lennujaama arendus. Autor/allikas: Tallinna lennujaam

Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene kritiseeris Tallinna lennujaama plaani enda territooriumil suures mahus kinnisvara arendada, sest riik ei peaks sekkuma turule, kus pole turutõrget. Lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul on fookuses siiski lennujaama enda arenguvajadused.

Lennujaam teatas kolmapäeval, et Tallinna linnavalitsus algatas lennujaama loodepiirkonna detailplaneeringu, mille järgi kerkib sinna paarkümmend ärihoonet ning lisaks ehitatakse lennujaamale uus peasissepääsuhoone ning laiendatakse praegust peahoonet.

Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene väljendas sotsiaalmeedias selle plaani osas mõistmatust: tema sõnul peetakse heaks tavaks, et riik ei sekku turule, kus pole turutõrget.

"Juba pikemat aega jääb mulle arusaamatuks, mis on riigi strateegiline vaade, sest riiklikke kinnisvaraarendajaid muudkui koguneb," tõdes ta.

Kui Riigi Kinnisvara AS-i puhul on kinnisvaraarendus Nõgene hinnangul mõistetav, siis Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama äri- ja eluruumide arendamine mitte. Ta põhjendas, et riigi äriühingute ülesanne on ja peaks olema arendada funktsiooni, milleks nad on ellu kutsutud – sadam sadamateenuseid, lennujaam lennuteenuseid.

"Kui tutvume mõlema arendusplaanidega, leiame sealt klassikalised äripinnad ja Reidi tee ääres suisa riigi 67-protsendilise osalusega äriühingu elamuarenduse. Suunda ja riigi tahet viivad ellu riigi esindajad äriühingute nõukogudes, miks seda kõike tolereeritakse, on küsimus," nentis Nõgene ja tõi võrdluseks, et näiteks Eesti Draamateatril on teatri kõrval samuti vaba pind, ometi ei oodata neilt sinna kortermaja või ärihoone ehitamist.

"Omanik otsustab, mis on omaniku ootused. Minu hinnangul on selline tegevus ebamõistlik," tõdes ta.

Tallinna Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe pole kriitikaga nõus. Tema sõnul on täiesti loogiline, et oma tegevuste planeerimise ja vara väärtustamise jaoks käib lennujaam koos Tallinna linnaga läbi planeerimisprotsessi ja paneb paika võimaliku maakasutuse, ala visiooni, ligipääsud, piirangud ja muu sellise.

"Lennujaama peamine eesmärk selle juures on planeerida alad tulevasteks reisijateenindusega seotud arendusteks, sealhulgas 1500 auto parkimine, nagu täna sellel alal. Planeeringuprotsessiga pannakse ju paika ehitusmahud, mis sinna üldse kunagi võiks tulla," lausus ta.

Pärgmäe ütles ERR-ile, et praegu joostakse sündmustest natuke ette, sest detailplaneering tehaksegi selleks, et maa kõigepealt ära väärtustada ja vaadata, kui palju vajab lennujaam ise seda laienemiseks. Ühtlasi selgub, kas pinda jääb üle ka muudeks funktsioonideks.

"See on klassikaline planeerimisprotsess," kinnitas ta. "Fookuses on lennujaama enda arenguvajadused, aga kuna see on nii oluline piirkond, teeme seda koos linnaga."

See, kes, millal ja mis mahus sinna midagi lisaks lennujaama taristule ehitama hakkab, on Pärgmäe sõnul suhteliselt kauge tuleviku teema ja pole mõtet sündmustest ette joosta.

Lennujaam kavatseb aastaks 2035 tõsta reisijate arvu praeguselt ligi kolmelt miljonilt inimeselt viie miljonini aastas. Lennujaama juhatuse liige rõhutas, et nende eesmärk ei ole iga hinna eest kasvada, aga kui see kasv peaks toimuma, peab taristu selleks valmis olema. Praegune terminal on ehitatud 2,6 miljoni reisija jaoks ja on juba praegu tipptundidel väike.

"Seega see teema tuleb nagunii ära lahendada ja edasise kasvu osas vaatame trende ja reageerime etapiviisiliselt," lisas Pärgmäe.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: