"Saksamaal tuleb ehitada taskukohasemaid eluasemeid. See tähendab, et peame oma tegevust ehitussektoris oluliselt laiendama," vahendas Deutsche Welle kantsler Olaf Scholzi sõnu Berliinis pärast kriisikohtumist riigi ehitussektori esindajatega.

Elamumajandusministri Klara Geywitzi kõrval kõnelenud Scholz ütles, et tema valitsus loobub plaanist kehtestada hoonete rangemad soojustusstandardid määramata ajaks. See tähendab energiasäästustandardist EH40 loobumist.

Sotsiaaldemokraatide (SPD), Roheliste ja Vabade Demokraatide (FDP) valitsuskoalitsioon oli varasemalt kokku leppinud, et EH40 saab standardiks 2025. aastaks. EH40 on energiatõhususe mõõt, mis eeldab, et ehitatav hoone kasutab vaid 40 protsenti võrreldava hoone energiast.

"Arvestades praegusi keerulisi tingimusi ehituses ja elamumajanduses, mis on tingitud kõrgetest intressimääradest ja ehituskuludest, ei ole EH40 ankurdamine kohustusliku õigusnormina uutele hoonetele antud seadusandlikul perioodil enam vajalik ja see peatatakse," öeldakse koalitsiooni uues poliitikadokumendis.

"Kõrged intressimäärad ja inflatsioon on ehitussektorile raske koorem," tsiteeris uudisteagentuur Reuters Saksamaa majandusministri Robert Habecki esmaspäeval öeldud sõnu. Minister märkis, et soojustusstandardid, mis ehitussektori sõnul pärsivad juba niigi kokkutõmbuvat turgu, "võivad oodata".

"Ma ei näe, et seda uut standardit sel seadusandlikul perioodil kasutusele võetakse," ütles Habeck.

Valitsus teatas, et kavatseb praegusest kuni 2027. aastani investeerida ehitussektorisse rekordilised 18 miljardit eurot.

Muud meetmed hõlmavad taskukohase krediidi kättesaadavuse laiendamist ja "kliimaboonust", et asendada fossiilkütustel töötavad küttesüsteemid kliimasõbralike küttesüsteemidega.

Nagu keskkonnastandardite leevendamine, nii oleks ka seeria- või moodulehituse rakendamine üldise säästu generator, ütles Scholz. See tähendaks, et mõni majatüüp võib saada ehitusseadustikus üldise heakskiidu ja seega ehitusloa igal liidumaal, ilma et oleks vaja iga kord uut bürokraatlikku heakskiitmismenetlust. Seda tüüpi munitsipaalmenetluste kiirendamine koos tehasetootmisega muudaks ehitamise odavamaks ja lihtsamaks, ütles kantsler.

EH40 algne plaan on olnud juba kuid ehitussektori karmi kriitika all, muu hulgas ehituskulude järsu tõusu tõttu.

Madalate intressimäärade faasis töötati föderaalsel, osariigi ja kohalikul tasandil välja üha kõrgemad eluasemestandardid, ütles elamumajandusminister Geywitz (SPD) avalik-õiguslikule ringhäälingule ARD.

"Nüüd peavad kõik kolm valitsustasandit mõistma: peame alandama standardeid ja alandama kulusid."

Geywitzi sõnul muudab uus lähenemisviis "palju ja teeb palju võimalikuks".

Valitsus toetab ka projekte, mille raames muudetakse kasutuseta büroo- ja kaupluspinnad elamuteks, samuti programme, mis toetavad olemasolevate hoonete renoveerimist, mitte uusehitust.

Need vahendid tulevad niinimetatud kliima- ja üleminekufondist, mis on riigieelarvest eraldiseisev fond.

Saksamaa elamukinnisvara hinnad seisavad silmitsi tõsise langusega, hinnad on sel aastal langenud kõige järsemalt alates nende registreerimise algusest 2000. aastal, näitavad föderaalse statistikaameti andmed.

Samas pärinevad andmed näitavad ka, et Euroopa suurima majanduse korterelamute ehituslubade arv langes juulis 31,5 protsenti võrreldes aasta varasema sama kuuga, kuna ehitushinnad tõusid aastaga ligi üheksa protsenti.

Valitsuse raportis, mis kirjeldab ehitustrende, märgiti, et 2023. aasta esimesel poolel vähenes ehituslubade taotluste arv aastases võrdluses 27 protsenti.

Valitsus oli oma koalitsioonilepingus seadnud eesmärgiks 400 000 uut korterit aastas. Siiani on see sellest eesmärgist kaugelt alla jäänud.

Esmaspäevasest teatest rääkides oli Saksamaa Kinnisvaraliit (ZIA) entusiastlik.

"[Valitsuse] uus realism seoses keskkonna- ja maksusoodustuste signaalidega näitab, et eelmise nädala kõnelused olid pingutust väärt," öeldakse ZIA avalduses.

Keskkonnarühmad, nagu Maa sõprade Saksamaa haru (BUND), olid märkimisväärselt vähem elevil, tõdes Deutsche Welle. "Valitsuse uus hoone- ja elamuehitusplaan ei sea kurssi õiglasele eluasemele ja ökoloogilisele tulevikule, vaid pigem katastroofi suunas," ütles organisatsiooni tegevjuht Antje von Broock. "Koalitsiooni plaaniga kihutame kliimakatastroofi poole, kuna üha rohkem inimesi ei tea, kuidas nad suudavad oma küttearveid maksta."