X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 582. päev: ISW: Ukraina vägi murdis Robotõne-Verbove liinil läbi

{{1695868920000 | amCalendar}}
Bahmuti ümbruses haavata saanud Ukraina sõdur
Bahmuti ümbruses haavata saanud Ukraina sõdur Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ROMAN PILIPEY

Ukraina üksused jõudsid kolmapäeval Verbovest läänes asuvate kaevikute joonele ja murdsid seal Venemaa kaitsest läbi, kirjutas Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases aruandes. Ukraina teatas üle 30 Vene drooni allatulistamisest

Oluline 28. septembril kell 22.57:

- Zelenski: puuduvad tõendid, et Iraan oleks Venemaale rakette müünud;

- Stoltenberg: Ukraina on hakanud vallutatud alasid tasapisi tagasi võtma;

- Venemaa suurendab sõjalisi kulutusi ligi 70 protsenti;

- Rheinmetall sai Saksa võimudelt loa Ukrainas sõjatehnika tootmiseks;

- Ukrainas käivitusid taas õhuhäiresireenid;

- Podoljaki sõnul tuleb Krimm tulekontrolli alla võtta;

- Moskva süüdistusel abistasid USA ja Suurbritannia Ukrainat raketirünnakus Krimmis;

- Poola opositsioon teatas, et Varssavi peab kindlasti jätkama Ukraina toetamist.

Rheinmetall sai Saksa võimudelt loa Ukrainas sõjatehnika tootmiseks

Saksa relvatootja Rheinmetall teatas, et hakkab Ukrainas hooldama ja tootma sõjatehnikat. Saksa võimud andsid neljapäeval loa ühisettevõtte loomiseks, kuhu kuuluvad Rheinmetall ja Ukraina riigile kuuluv Ukraina kaitsetööstus, vahendas venekeelne BBC.

Esimeses etapis hakkab Kiievis asuv uus ühisettevõte tegelema Saksamaa poolt Ukraina armeele üle antud sõjamasinate hoolduse ja remondiga.

Venemaa suurendab sõjalisi kulutusi ligi 70 protsenti

Venemaa suurendab tuleval aastal sõjalisi kulutusi 68 protsenti võrreldes tänavuse aastaga. Rahandusministeeriumi avaldatud eelarve eelnõust selgub, et riigi kaitsekulutused on järgmisel aastal 10,77 triljonit rubla (105,5 miljardit eurot).

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, "On selge, et selline kasv on vajalik, sest me elame hübriidsõja ajal, me jätkame sõjalist erioperatsiooni. Ma pean silmas hübriidsõda, mida meie vastu peetakse. Ja sellel on kõrged kulud," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Zelenski: puuduvad tõendid, et Iraan oleks Venemaale rakette müünud

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval Iraani Venemaale rakettide müügi kohta ilmunud teavet kommenteerides, et seni pole sellekohaseid tõsiasju tuvastatud.

"Tänase seisuga teave meie asjaomastelt võimudelt ja partneritelt - puuduvad veel tõendid, et Iraan oleks Venemaale rakette müünud," ütles ta Kiievis ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Samas märkis Zelenski, et koostöös välisriikidega jätkavad Ukraina teenistused selle murega tegelemist.

Sõjauuringute instituudi ISW hinnangul valmistavad Moskva ja Teheran ette Venemaale ballistiliste rakettide ja droonide tarnimise lepingut.

Stoltenberg: Ukraina on hakanud vallutatud alasid tasapisi tagasi võtma

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et Ukraina relvajõud on hakanud tasapisi Venemaa vallutatud alasid tagasi võtma.

"(Ukraina väed) on silmitsi ägedate lahingutega, aga nad liiguvad järk-järgult edasi. Iga meeter, mille Ukraina väed tagasi võidavad, on meeter, mille Venemaa kaotab... Moskva võitleb imperialistlike pettekujutelmade nimel," ütles ta ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Zelenski avaldas kohtumisel Stoltenbergiga lootust, et lääneriikide toetus vastupealetungis suureneb.

"On vaid aja küsimus, kuni Ukrainast saab alliansi de jure liige. Me teeme kõik, et seda aega ettepoole tuua," ütles Zelenski pressikonverentsil.

Zelenski kannustas NATO-t tugevdama Ukraina õhutõrjesüsteeme enne Venemaa eeldatavaid rünnakuid riigi energiataristule.

"Peasekretär nõustus tegema pingutusi, et meid selles asjas aidata ja toetada, et alliansi liikmesriigid mobiliseerida," ütles ta.

"Me peame selle talve ühiselt üle elama, kaitsma oma energiataristut ja inimelusid," lisas Zelenski.

Stoltenberg rõhutas, et Ukraina sidemed NATO-ga pole kunagi varem olnud nii tihedad ja lähedased kui praegu. "Ukraina on praegu NATO-le lähemal kui kunagi varem," ütles ta.

ISW: Ukraina vägi murdis Robotõne-Verbove liinil läbi

Ukraina üksused jõudsid kolmapäeval Verbovest läänes asuvate kaevikute joonele ja murdsid seal Venemaa kaitsest läbi, kirjutas Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases aruandes.

ISW andmetel on 26. septembril avaldatud geolokatsioonikaadritel näha, kuidas Vene droon ründab Ukraina jalaväge Verbovest läänes asuvas kaevikus. Venelaste droonide kasutamine viitab, et Vene vägi on Verbovest umbes kilomeetri pikkusest kaevikuliinist välja löödud.

Zaporižžja oblasti asehaldur Vladimir Rogov ütles teisipäeval, et vähemalt neli Ukraina roodu tungis märkimisväärse hulga soomukite saatel pärast massiivset suurtükituld Robotõne-Verbove liinil Vene positsioonidele.

Vene allikad kirjutavad, et Ukraina üksused on Robotõne-Verbove liinil miiniväljad ja draakonihambad (tankitõrjekindlustused) juba ületanud.

Meedias levivad veel väited, et Venemaa väejuhatus Moskvas tühistas plaani paigutada Vene 106. õhudessantdiviis 7. ja 76. diviisi üksuste tugevdamiseks ümber Robotõne piirkonda.

ISW märgib, et olukord Verbove lähedal on segane, sest tuntud Vene sõjablogijad on hakanud märgatavalt napimalt ja vähem üksikasjalikult kirjeldama Venemaa tegevusest selles rindelõigus ega edasta uudiseid Venemaa ebaõnnestumistest.

Ukraina teatas üle 30 Vene drooni allatulistamisest

Ukraina sõjavägi teatas neljapäeval, et Venemaa korraldas öösel taas massiivse droonirünnaku ning et neil õnnestus enam kui 30 mehitamata õhusõidukit alla tulistada.

Ukraina Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjuk ütles, et droonid lasti alla Musta mere rannikualade ja ka kaugemal sisemaa kohal.

"Rünnaku tagajärgi alles hinnatakse, kuna tegemist oli tõepoolest massiivse rünnakuga. Siiski, õhutõrje töö oli üsna efektiivne. Üle 30 drooni hävitati," lisas Humenjuk.

Alates juulist, mil Moskva taandus ÜRO vahendatud viljaleppest, mis tagas Mustal merel viljalaevade ohutu liiklemise, on Venemaa suurendanud oma rünnakuid Ukraina viljaekspordi taristu vastu nii Odessa kui Mõkolajivi oblastites.

London: Venemaal pole piisavalt sõjalennukite varuosi ja hävitajad vananevad

Briti luureandmetel on Venemaa seni kaotanud umbes 90 sõjalennukit pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Samuti toob Suurbritannia kaitseministeerium oma neljapäevases pressiteates, et Venemaa on ekspluateerinud viimase pooleteise aasta jooksul mitut oma sõjalennukite tüüpi senisest märksa intensiivsemalt kui rahuajal.

Kuna kõikidel lennukitel on kindel ekspluatatsiooniaeg, mis väljendub õhus viibitud tundide arvus, lõpeb paljude lennukite "eluiga" seni planeeritust märksa kiiremini. Samuti on Vene õhuväe kasvavaks probleemiks varuosade puudus, mis on tingitud rahvusvaheliste sanktsioonide mõjust.

Hetkel Venemaa õhuvägi suudab korraldada lende okupeeritud Ukraina territooriumil lahinguülesannete täitmiseks. Samas sõja pikenedes viivad olemas olevate lennukite amortiseerumine ning raskused varuosade tarnimisega Venemaa õhuväe pikaajaliste taktikaliste võimete languseni, hindas Briti kaitseministeerium.

Agentsvo: Saksa ja Jaapani firma DMG Mori  teeb endiselt koostööd Venemaa sõjatööstusega

Vene opositsiooniline väljaanne Agentsvo kirjutab, et Saksamaa ja Jaapani firma DMG Mori jätkab koostööd Vene sõjatööstusega. DMG Mori seadmeid kasutab Vene tööstus sõjalennukite mootorite ehitamiseks. Agentsvo kirjutab, et DMG Mori kasutab varifirmasid ja üritab nii oma koostööd Vene firmadega varjata, vahendas The Kyiv Independent. 

Podoljaki sõnul tuleb Krimm tulekontrolli alla võtta

Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak rääkis, et venelaste poolt ajutiselt okupeeritud Krimm läheb järk-järgult Ukraina tulekontrolli alla.

Podoljak rõhutas, et Venemaa sealsete okupatsioonivägede varustussuuna äralõikamine on Ukraina vägede strateegiline ülesanne.

Podoljak selgitas, et jutt käib Kertši väina tulekontrolli alla võtmisest ja sissetungijate hiiglasliku laotaristu hävitamisest Krimmi poolsaarel.

"Nüüd toimub 80 protsenti sissetungijate varustamisest Krimmi kaudu, nii et sündmused poolsaarel ei ole lihtsalt mõne ohvitseri või mõne peakorteri hävitamine," ütles Podoljak.

"Krimm on järk-järgult jõudmas Ukraina tulekontrolli alla. Täna elavad nad samamoodi rünnakute ootuses ja pea kogu aeg häiresireenide all. Nad saavad aru, et Krimm on suure ohuga territoorium. Ka õhuruum ei ole enam nii kontrollitud. Krimm on täna võti Vene okupatsioonigruppide võitlusvõime oluliseks vähendamiseks," rõhutas Podoljak.

Podoljak rõhutas, et Krimmile surve kasvatamiseks on Ukrainal piisavalt vahendeid ja erinevaid tööriistu.

Ukraina snaiprid Bahmuti lähedal Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ROMAN PILIPEY

Moskva süüdistusel abistasid USA ja Suurbritannia Ukrainat raketirünnakus Krimmis

Moskva väitis kolmapäeval, et Washington ja London aitasid Ukrainal korraldada läinud nädalal raketirünnakut Venemaa Musta mere laevastiku peakorterile annekteeritud Krimmi poolsaarel.

"Pole vähimatki kahtlust, et rünnak oli eelplaneeritud, kasutades Lääne luureallikaid, NATO satelliittehnikat ja luurelennukit," väitis Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Zahharova väitel viisid ukrainlased raketirünnaku ellu tihedas koostöös Ameerika ja Briti luureteenistustega.

Ukraina erioperatsioonide väeüksus avaldas 25. septembril täpsustatud teabe venelaste kaotuste kohta Vene Musta mere laevastiku staabi hävitanud operatsiooni tagajärjel. Muu seas väideti Venemaa Musta mere laevastiku komandöri tapmist.

Venemaa kaitseministeerium avaldas teisipäeval video, millel on näha Sokolovi osalemist videokohtumisel kaitseminister Sergei Šoiguga, mis seab kahtluse alla Ukraina väite, et admiral hukkus rünnakus.

Ukraina sõjaväelased teatasid, et nad täpsustavad Sokolovi kohta saadud teavet, sest usaldusväärselt kindlaks teha, kas videol olev mees on Sokolov, millal kohtumine toimus ja kus video filmiti on võimatu.

Poola opositsioon teatas, et Varssavi peab kindlasti jätkama Ukraina toetamist 

"Ukraina võit on kindlasti Poola rahvuslikes huvides. Poola ei tohi oma positsiooni muuta, Ukraina sõjalist toetust ei tohiks kahtluse alla seada," ütles Poola opositsiooniliider ja endine peaminister Donald Tusk

Suhted Varssavi ja Kiievi vahel on teraviljaprobleemi tõttu viimasel ajal pingestunud. Slovakkia, Poola ja Ungari on kehtestanud Ukraina teraviljaimpordi keelu. Ukraina on juba esitanud hagi Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO).

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles tüli haripunktis, et Poola ei tarni enam Ukrainale relvi. President Andrzej Duda aga kinnitas hiljem ajakirjanikele, et peaministri sõnu "tõlgiti halvimal võimalikul viisil".

Poolas öeldakse, et nad ei tarni uusi relvi, mida ostetakse oma relvajõudude tarvis, kuid juba sõlmitud lepinguid täidetakse.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 330 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 277 320 (võrdlus eelmise päevaga +320);

- tankid 4674 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 8962 (+4);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 6375 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 793 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 535 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 4957 (+24);

- tiibraketid 1529 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8815 (+23);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 929 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Karl Kivil, Merili Nael

Allikas: Ukrainska Pravda/BNS/The Kyiv Independent

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: