Kaubandus-tööstuskoda saatis ka augusti keskpaigas rahandusministrile teravata kriitikat täis kirja, kus peamiselt heitis ette eesmärgi ja vajalike analüüside puudumist ja tõi välja, et kaubanduskoja 3600 liikmesettevõtte seas läbi viidud küsitlus näitas, et 73 protsenti vastanutest on vastu või pigem vastu mootorsõidukimaksu kehtestamisele.

Reedel ütles Palts ERR-ile, et ka selle nädala esmaspäeval esitletud oluliselt muudetud automaksu eelnõuga nad rahul ei ole.

"Kui väljatöötamiskavatsus andis võib-olla isegi lootust, et kui selline maks tõesti on vaja kehtestada, siis need valikud saavad olema mõistlikumad, aga nüüd eelnõud lugedes tundub, et maksu kontseptsioon on läinud väga kummaliseks. On paar väga põhimõttelist küsimust, millega me kuidagi ei saa nõus olla," kommenteeris Palts.

Üks nendest küsimustest on Paltsi sõnul see, et maksu suurus muutub sõltuvalt auto vanusest. "See on uuemate autode diskrimineerimine, mis on täiesti arusaamatu," lausus ta.

Mart Võrklaev põhjendas vanemate autode väiksemat maksustamist sellega, et see soosib olemasolevate sõidukite lõpuni kasutamist.

"Ma ei suuda näha kuidagi positiivset mõju selles, kui me vanemaid autosid vähem maksustame. See toob igal juhul kaasa selle, et Eesti muutub lihtsalt lihtsalt vanade autode romulaks, kuhu on mõistlik Euroopast või mujaltki maailmast tuua vanu autosid, mis sinna enam erinevate nõuete tõttu ei sobi," ütles Palts.

"Ei pea olema väga autoasjatundja, et saada aru, et auto, mis on toodetud 15 kuni 20 aastat tagasi on igal juhul rohkem keskkonda kahjustav oma heitmete
ja kõige muu tõttu, kui uued autod. Ja lisaks ohutuse komponent, mida tuleks samuti hinnata. Need nõuded, mis kehtisid paarkümmend aastat tagasi on tänastest täiesti erinevad, nii turvaseadmete poolest, kui ka kõige selle poolest mida täna tootjad on kohustatud näiteks auto heitgaaside vähendamiseks tegema. Selle taustal on sellest, miks peaks vanem auto olema odavamalt maksustatud, äärmiselt keeruline aru saada," rääkis Palts.

Samuti ei saa Paltsi sõnul kaubandus-tööstuskoda toetada nende autode maksustamist, mis igapäeva liikluses ei osale või osalevad väga vähe.

"Kui me räägime keskkonnast ja sellest, et me tahame CO2 emissiooni vähendada, autostumist vähendada, siis need kaks põhimõtet mitte kuidagi sellele meie hinnangul kaasa ei aita," sõnas Palts.

"Kas me selliseid autosid üldse peaksime maksustama, mis igapäeva liikluses ei osale. Meie hinnangul ei peaks. See võiks olla puhtalt seotud sellega, et kui auto osaleb liikluses, tal on liikluskindlustus, siis tuleb ka maksta. Tänapäeval saab seda lahendada erinevate tehnoloogiliste lahenduste kaudu või kasvõi
liikluskindlustuse läbi, makstes koos sellega ka automakse," sõnas Palts.

Siis jääksid Paltsi sõnul maksu alt välja ka muuseumis seisvad autod, mis kuidagi keskkonda ei saasta.

Paltsi sõnul ei ole esmaspäeval esitletud eelnõus eesmärgipüstitused oluliselt selgemaks saanud. "Teatud eesmärke on rohkem välja toodud, aga kas need tegelikult on mõistlikud, realistlikud ja põhjendavad seda maksu või siis selgitavad kõigile, miks seda tegelikult vaja on, siis ma arvan, et siin on puudujääke veel küllaga," lausus Palts.

Paltsi sõnul ei näe ta endiselt suurt vajadust üldse automaksu kehtestamiseks.

"Meil on olemas kütuseaktsiis, mis väga selgelt korreleerub sellega, kui autot kasutatakse, ta saastab. Me ei pea pimesi võtma vastu ühte uut maksu selle argumendi tõttu, et Eesti on üks väheseid riike, kus veel automaksu ei ole.

"Mida vähem me maksustame, mida vähem raha me inimestelt kogume, seda mõistlikum. Siin on küllalt küllalt neid aspekte, mida parlament võiks tõsiselt arutada. Et kas meil üldse sellist maksu ja sellisel kujul vaja on," ütles ta veel.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) tutvustas esmaspäeval automaksu eelnõu uut versiooni, mis keskendub väljatöötamiskavatsuses planeeritust enam auto keskkonnamõju maksustamisele.