Indrek ja Liisi Reimanni peres kasvab kolm last: peaaegu kuuene Derek, neljane Lennaleene ja peagi kaheseks saav Dominic. Hommikuti tuleb lapsed minibussiga Alu lasteaeda sõidutada. Laste sõidutamine on Liisi töö, sest auto- ja infotehnoloogia valdkonna ettevõtjast pereisa Indrek kiirustab samal ajal Kohilasse oma ettevõtet juhtima. Kaks autot on Rapla külje all Sulupere külas üürimajas elava Reimanni pere hädavajadus.

"Muidu ma neid lasteaeda ilmselt ei saaks. Jala on siit liiga pikk maa, viis kilomeetrit on meil siit lasteaeda umbes. Ja mööda suure tee äärt suvel ma võib-olla saaks ratastega, aga kuna nad on veel väiksed, siis ma ei julge veel," rääkis Liisi.

Pool aastat tagasi, kui pere muretses eelmise auto asemele kaks pruugitud masinat, peeti silmas, et üks oleks väikebuss, kuhu mahuksid kolm turvatooli ja laste jalgrattad. Ja et mõlemad masinad oleksid turvalised ja ökonoomsed.

"Peab saama lapsed lasteaiast koju, lapsed huviringidesse, trennidesse. Kahjuks ühe autoga seda kõike ära majandada ei suudagi," sõnas Indrek.

Kavandatav automaks, eriti aga uue auto registreerimistasu tuli Reimanni perele mõistagi ebameeldiva üllatusena.

"Aastas tekib meile juurde umbes 500-eurone kulu, mis kuude peale jaotatuna teeb umbes 45 eurot kuus. Ja kõige rohkem, mis meid mõtlema paneb, on see, et kui me peame praegused autod kolme-nelja aasta pärast välja vahetama, siis tekib ka registreerimise maks, mis meie tänaste autode puhul on umbes 4000 kuni 5000 eurot võib-olla ühe auto kohta. Ja see tuleb siis lisaks sellele liisingu sissemaksele ka veel kuskilt leida," rääkis Indrek.

Läheb raskeks, tõdeb ka pereema Liisi, kes koduse emana võttis ennast äsja töötuna arvele, sest laste vanuse tõttu talle enam emapalka ei maksta.

"Hetkel ma ütlen, et ei jää midagi tegemata. Sest ma kuidagi ei suuda laste huviringe näiteks selle võrra vähemaks võtta. Tuleb kuidagi hakkama saada, kuskilt tuleb see raha leida," ütles ta.

Liisi ja Indrek pole automaksu vastu, kui selle eest saame paremad teed ja ohutu liiklemise.

"Me otseselt sellele vastu ei ole. Aga täna viis, kuidas seda kehtestatakse, ei ole minu arvates võib-olla kõige korrektsem. Just pihta saavadki suuremad pered. Kui meil on siin täna kolm last, siis on meil pered, kus on kuus-seitse last, kes ilma suuremate autodeta ei saa üldse hakkama. Ja seal võib olla tõsine probleem see, et tulevikus ei jõutagi seda autot osta," rääkis Indrek.

Liisi ja Indrek on seda meelt, et valitsus peaks lasterikastele peredele kehtestama automaksusoodustuse, muidu saadetakse ühiskonnale selge sõnum, et lastega perede toimetulek polegi oluline.

Ivar Kalevi hoovis Tallinnas Pääsküla raba vahetus läheduses seisab kaks tööautot, millega aetakse ka igapäevatoimetusi, üks matkabuss ning lisaks mitu mootorratast. Sõidukeid on perel küll keskmisest enam, kuid vanust on masinatel samuti omajagu ning nende väljavahetamisele veel ei mõelda.

"Tore on ju asja lõpuni kasutada, et ei vaheta asja poole ressursi pealt välja. See nagu ka midagi ei anna otseselt. Ega eesmärk ei olegi mingi kindel aastaarv või kindel aeg aastaid mingit autot kasutada, vaid pigem see, et läheneda asjale mõistlikult, et mis ma tast vahetan, kui ta töötab," kommenteeris Ivar.

Suurema osa ajast seisavad selle autorikka pere sõidukid aga hoovis, sest tööd teevad Ivar ja tema naine enamasti kodust ning peamiselt tuleb autoga Tallinna piires vaid klientidele kaupa viia. Mehe sõnul on ta elu jooksul ka piisavalt vaeva näinud, et nüüd saab seda kõike endale lubada.

Kuigi automaksu üks eesmärk peaks olema autostumise vähendamine, siis näiteks ühistranspordi peale ümberlülitumine ei tule tema peres mõttessegi.

"Meil on hetkel elujärg selline, kus me suudame oma sõidukiparki üleval pidada. Kas see maks siis tuleb selline või natuke teistsugune, see meie, ütleme, finantsseisu nii tugevalt ei mõjuta," ütles Ivar.

Igal aastal hakkab Ivar praeguse plaani järgi oma mootorsõidukite eest tasuma veidi üle 600 euro automaksu.

"Meie jaoks kõige suurem ongi üks töösõiduk, mille pealt me peame maksma üle 250 euro aastas. Õnneks teised sõidukid on väiksemad, seal 100 euro juures aastamaksuga, kaasaarvatud suur matkabuss. Sellel on tänu vanusekomponendile see maks ainult 100 euro juures – 112-113 eurot. Nii et see pole üldse mingi number, mille puhul rääkida, et mis nüüd saab," rääkis Ivar.

Meele teeb mõruks aga mõte, kui peaks matkabussi ükspäev välja vahetama.

"Keskmisel uuel keskklassi matkabussil registreerimismaks on suurusjärgus 1600 eurot. See siis lisandub täielikult nii-öelda praegusele bussi hinnale," selgitas Ivar.

Automaks pidi Ivari hinnangul muu maailma näitel aga varem või hiljem tulema. Kuid seda, et suurema osa aastast kasutusena seisvate karavanide eest tuleb maksta sama summa, mis kordades suurema aastase läbisõiduga masinate eest, Ivar ei oodanud.

Lisaks arvab ta, et automaksu sellisel kujul kehtestamise järel kasvab nõudlus järelturul hüppeliselt.

"Selles uues automaksu valguses kindlasti kasvab nende vanemate sõidukite Eestisse toomine, see on täiesti selge. Need analüüsid me oleme teinud ja sealt on juba näha, mis toimuma hakkab. Nii nagu tavaliste sõiduautode autopark hakkab vananema, nii samuti nende matkaautode oma, see on täitsa kindel," rääkis ta.

Selge on ka see, et igal juhul keegi kannatab, kuid Ivari sõnul võiks riigikassa miinust parandada palju leebemalt, näiteks jaotada maksutõusud ära rohkemate aastate peale.