Kaubanduskoja tegevjuht Mait Palts märkis kirjas rahandusminister Mart Võrklaevale (RE), et kaubanduskoja 3600 liikmesettevõtte seas läbi viidud küsitlus näitas, et 73 protsenti vastanutest on vastu või pigem vastu mootorsõidukimaksu kehtestamisele.

Küsitletud tõi välja, et mootorikütuste aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas ning see vastab väga hästi ka "saastaja maksab" printsiibile.

Lisaks tõid Paltsi sõnul ettevõtted välja, et neile jääb ebaselgeks, mis on väljatöötamiskavatsuses (VTK) sisalduva mootorsõidukimaksu eesmärk.

"Hetkel jääb mulje, et uue maksu kehtestamise peamine eesmärk on saada riigieelarvesse juurde ca 120 miljonit eurot, kuid keskkonnaalased eesmärgid on tagaplaanil," sedastas Palts.

Palts heidab Võrklaevale ette vajalike analüüside puudumist ning esitab rea küsimusi automaksu eesmärkide ja oodatavate tulemuste kohta.

"VTK-s on kirjas, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul väheneb Eesti autopark ühe kuni kahe protsendi võrra. Samas jääb selgusetuks, kas vähenemine toimub näiteks ühe või kümne aasta jooksul. Muude eesmärkide puhul ei ole oodatavat tulemust konkreetselt välja toodud. Samuti pole selge, milliste sõidukite osas vähenemist planeeritakse – vanemate, uuemate, liikluses osalevate või amortiseerunute jne. Näiteks puuduvad numbrid selle kohta, kui palju väheneb mootorsõidukimaksu rakendumisel CO2-heide ja kui palju suureneb keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamine. Kui tegemist oleks keskkonnaalase maksuga, siis oleks selliste eesmärkide kirjeldamine elementaarne," kirjutas Palts. 

Paltsi hinnangul automaksu kehtestamine vältimatu ei ole ning argumenti, et teistes riikides selline maks on ja Eestis ei ole, ei saa võtta tõsiselt.

Samuti on Paltsi sõnul võimalik riigieelarvesse koguda maksutulu alternatiivsete vahenditega.

"Oleme saanud mitmetelt liitudelt ja paljudelt ettevõtetelt tagasisidet, et kui mootorsõidukimaks tuleb, siis peab see olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks. Seega mootorisõidukimaksust laekuv täiendav maksutulu peaks olema täiendav rahastus maanteetaristu jaoks, mitte üldiselt riigieelarve kulude katteks. Juhul kui eesmärk on saada lisaraha muude põhjendatud kulude katteks, tuleks selleks otsida sobivamaid lahendusi näiteks ka käibemaksu või tulumaksu raames," märkis Palts.

Maksu tasumine võiks toimuda liikluskindlustuse kaudu

Palts märkis, et kui rahandusministeerium peab jätkuvalt vajalikuks mootorsõidukimaksu kehtestamist, siis tuleb maks kehtestada üksnes nendele Eesti liiklusregistrisse kantud sõidukitele, mis on aktiivses kasutuses ehk sõidukitele, millel on kehtiv liikluskindlustus.

Kaubanduskoda palub kaaluda ka ettepanekut, et maksu tasumine võiks toimuda liikluskindlustuse kaudu.

"See tähendab, et kindlustusandja lisaks vastava maksu kindlustusmaksele ning kindlustusandja kannaks seejärel kliendi eest vastava mootorsõidukimaksu summa riigile. Kui isik ei tasu kindlustusandjale vajalikku summat, siis ei saa ta ka liikluskindlustust. Selline lahendus tagab, et isikud on motiveeritud mootorsõidukimaksu tähtaegselt tasuma ning sellise lahendusega ei kaasneks suuri maksu administreerimisega seotud kulusid," seisis kirjas.