EKRE esimees Martin Helme ütles, et riigikogus ei ole enam võimalik normaalset töökeskkonda taastada. 

"Sellises olukorras tulebki anda rahvale kui kõrgemale võimule uuesti otsustusõigus tagasi, et nad valiksid uue ja parema riigikogu koosseisu," lausus ta.

Põhiseadus annab erakorralisteks valimisteks neli võimalust.  President kuulutab erakorralised valimised välja siis, kui mitu peaministrikandidaati järjest põrub riigikogus või ei saa valitsust kokku. Teine võimalus on see, kui riigikogus umbusalduse saanud valitsus teeb sellise ettepaneku. Kolmas võimalus on see, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu kukub läbi, ning neljas see, kui riigikogu pole eelarvet märtsiks vastu võtnud. Rohkem võimalusi põhiseaduse järgi pole.

"Jah, see põhiseaduse raam on väga kitsas – kas meil ei ole eelarvet või me ei saa järjestikuselt valitsusi kokku. Eks need on need kaks viisi," lausus Helme.

Samuti opositsiooni kuuluva Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik ütles, et ei pea erakorralisi valimisi realistlikuks.

"Eesti vajaks uut toimivat valitsust, mis neid kriise adresseeriks ja lahendada püüaks. Mul ei ole usku, et praegune koalitsioon neid lahendada püüaks. Mis puudutab erakorralisi valimisi, siis nende esilekutsumine ei ole Eesti seadusandlust arvestades realistlik," lausus Kiik.

Realistlikuks ei pea erakorralisi valimisi ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu vähemalt senikaua, kui koalitsioon püsib ühtne.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Eesti 200 fraktsiooni kuuluv  Hendrik Johannes Terras ütles, et  koalitsioon püsib ühtsena.

"Kui sul on keerulised ajad, siis tulebki teha keerulisi otsuseid ja otsuseid tehakse üheskoos ja loodame siit võimalikult tugevana välja tulla," lausus ta.

Taasiseseisvunud Eestis pole erakorralisi valimisi toimunud. Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi ütles, et juhul kui erakorralisteks valimisteks avaneks võimalus, siis jääks nendeks vähe aega.

"Sel juhul oleksid valimiste tagajärjed hästi kurvad, sest ausaid programme selle aja jooksul ei ole võimalik teha ja need tulevad veel heldemad kui kohalike valimiste puhul, et kiiresti valijaid mobiliseerida. Ja valimiste vahel ei jõua ühtegi pika vaatega otsust teha. Nii et mis põhiseadus lubab, on teadlikult sinna kirjutatud, et sellist kaost ei teki," rääkis Ligi.

Ligi sõnul võivad erakorralised valimised pärast esimesi jäädagi korduma.