Eelarvereeglite jõustamist peatus ajutiselt koroonakriisi tõttu, kuid juba järgmisel aastal peavad liikmesriigid neid reegleid uuesti järgima hakkama. See tähendaks nõuet hoida riigieelarve puudujääki kolmest sisemajanduse kogutoodangu (SKT) protsendist madalamana. Samuti peaksid liikmesriigid vähendama võlakoormust, kui see ületab 60 protsenti SKP-st.

Enamik liikmesriike on nõus sellega, et vanad reeglid olid liiga jäigad, mistõttu pakkuski Euroopa Komisjon reegleid sätestavat stabiilsuse ja kasvu pakti reformi.

Kuid liikmesriikide vahel eksisteerivad suured vastuolud selle osas, millisteks peavad uued reeglid kujunema. Nii lõppes teisipäevane EL-i rahandusministrite koosolek Luksemburgis tulemusteta. See aga tähendab, et uutes eelarvereeglites ei jõuta ilmselt kokku leppida aasta lõpuks.

Saksamaa nõuab, et ka uutes reeglites säiliks eelarvepuudujäägi ülempiir, millest tuleb hoida võlga madalamana. Samuti soovib Saksa valitsus, et reeglites oleks sätestatud ka minimaalne nõutud võlakoormuse vähendamise eesmärk. Saksamaad toetavad selles küsimuses Austria, Soome, Tšehhi, Leedu, Läti, Holland, Portugal, Rootsi ja Slovakkia.

Peamine vaidluskoht on see, kui kiiresti peaksid liikmesriigid võlga vähendama ning kui suureks tohib eelarvepuudujääk kujuneda.

Prantsuse valitsus aga ei soovi, et selle aastastele eelarvepuudujääkidele kehtestataks liiga rangeid piiranguid. Prantsuse soov on keskenduda "võla jätkusuutlikkusele", mitte konkreetsetele aastastele nõuetele.

Teine suur küsimus on see, kas investeeringutele ja konkreetselt kaitseinvesteeringutele tehakse erand. Eesti, Läti, Soome, Poola ja Itaalia soovivad, et kaitseinvesteeringuid ei arvestataks eelarvepuudujääkide arvutamisel. Samas on Saksamaa selle ettepaneku vastu.

EL-i eesistujariik Hispaania pakub uute eelarvereeglite kompromissisõnastust välja alles novembris., ütles Hispaania rahandusminister Nadia Calviño.