Kohtuotsusega ajutiselt seisma pandud Auvere õlitehase peab lõpuni ehitama ja selle tööle panema, sest maksumaksja ja Eesti Energia raha on sinna pandud mitusada miljonit ja peaaegu valmis tehas lihtsalt seisma jätta oleks pehmelt öeldes vastutustundetu, ütles Võrklaev.

"Minu nägemus on rahandusministrina kui (Eesti Energia) üldkoosolekuna, et me oleme pannud sinna väga suure hulga maksumaksja ja ettevõtte raha. Nüüd tuleb see raha tagasi tuua. 2019–2020, kui (õlitehase ehitamise) otsused tehti, olid riskid teada ja minu hinnangul ei olnud mõistlik hakata neid investeeringuid tegema. Aga olukorras, kus nii suur hulk raha on ära kasutatud, siis ei saa me teha sadu miljoneid investeeringuid ja jätta need lihtsalt seisma. See oleks vastutustundetu," lausus Võrklaev.

Tehase rajamise kogumaksumus on 350 miljonit eurot ja Võrklaeva sõnul on kogu summa peaaegu ära kasutatud. Riigi investeering oli 2019. aastal tehtud otsusega 125 miljonit eurot.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles kolmapäeval, et Eesti Energia peab analüüsima tehase rajamise majanduslikku mõttekust, kuna riigi uute kliimaeesmärkide järgi on õlitehase käitamine selle eluea lõpus ebarealistlikult kallis.

Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul selgitati reedel rahandusministrile, et õlitehas hakkab heite suurendamise asemel seda hoopis vähendama.

"Meie eesmärk on sellest õlitootmise protsessist kindlasti süsinikuheiteid vähendada ja viia nad maksimaalselt madalale. Teine pool on veel ringmajanduse komponent, mida ka ei ole räägitud. Me vähendame põlevkivi kasutust jäätmetega ehk jäätmeplastiga ja rehvihakkega. See tähendab seda, et koormus maapinnale ja loodusele samal ajal ka väheneb," rääkis Durejko.

Võrklaev, kes kohtus reedel Eesti Energia juhtidega, ütles, et temal on peale kohtumist kindlus, et Eesti Energia suudab ka õlitehast ehitades kliimaeesmärkide sisse jääda.

"Nüüd tuleb kliimaministeeriumiga lubade osas lahendused leida ja leida moodus, kas omaniku ootuste läbi panna (Eesti Energiale) selged eesmärgid CO2 vähendamise osas. Ettevõtte juhil on need plaanid olemas, tema sõnul on need teostatavad. Ehk ettevõtte hinnangul on võimalik see tehas avada, teha seda kasumlikult, teenida investeeringud tagasi ja samal ajal 10 kuni 15 aasta jooksul kontsernis CO2 heitmeid vähendada nii, et need mahuks ka riigi kliimaeesmärkidesse ja ei paneks ebaproportsionaalseid kohustusi teistele ettevõtetele või riigile üldisemalt," rääkis Võrklaev.

Omaniku ootuste järgi peab energiaettevõtte muutuma tulevikus enam keemiatööstuseks, uus õlitehas on selle ülemineku nurgakiviks.

"Kui me võrdleme põlevkivi otsepõletamist elektritootmisel ja õlitootmist, siis vähemalt tootmise kohapealt on ta igati keskkonnasõbralikum. Jätta süsinik ja vesinik sinna õli sisse, see maha müüa, kuni seda on võimalik müüa, ma arvan, et see on pigem väga mõistlik olnud. Konkreetselt õlitehas, mis seal valmis on, minu arvates Eesti Energia hakkas seda ehitama liiga hilja ja ta on neid ehitanud liiga vähe," kommenteeris Eesti Energia juht aastatel 2005 kuni 2014 Sandor Liive.

Riigikohus tühistas eelmisel nädalal Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Kohus leidis, et linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.

Narva-Jõesuu linnavalitsus on öelnud, et loodab õlitehase uue ehitusloa väljastada mõne nädalaga. Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles kolmapäeval saates "Otse uudistemajast", et õlitehase valmimine seisab eelkõige kliimaministeeriumi taga, kus on juba alates juuni lõpust kinnitamata Eesti Energia keskkonnamõjude hinnang.