Arutelu all olevate meetmete seas on gaasi hinnalae kehtimise pikendamine ning lõdvemad riigiabi reeglid.

Euroopa Komisjon ütles oma hiljutises esitluses liikmesriikide diplomaatidele, et veebruaris kehtestatud gaasi hinnalael pole seni olnud negatiivset mõju gaasiturule, vahendab Financial Times.

Toona olid hinnalae kehtestamise vastu Saksamaa ja Austria, kelle arvates võis gaasi hinnalagi moonutada turgu ning suurendada tarneprobleeme. Euroopa Komisjoni hinnangul pole need mured realiseerunud.

Kuigi gaasi hind on oluliselt langenud võrreldes eelmise aasta tippnäitajatega, on EL-i ametnikud mures, et Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt ning Balticconnectoriga juhtunu kordumine muude energiataristuobjektidega võivad mõjutada gaasitarneid.

Eelmise aasta gaasi hinnatipud olid kõrgemad kui 300 eurot megavatt-tunni kohta, kuid hinnad ei püsinud sellisel tasemel kaua. Veebruaris otsustasid liikmesriigid kehtestada hinnalae, mis rakendub, kui gaasi hind püsib kolm päeva järjest kõrgemal kui 180 eurot megavatt-tunni kohta.

Siiski on gaasi hinnalae pikendamisel ka vastaseid.

Austria, Saksamaa ja veel kaheksa liikmesriiki on koostanud memo, milles kutsutakse üles pikendada tuule- ja päikeseenergiale rakenduvate planeerimisreeglite leevendust. Samuti soovivad need liikmesriigid riigiabi reeglite lõdvendamist taastuvenergia arenduste puhul ning taastuvenergia osakaalu sihtmärgi tõstmist 42,5 protsendilt 45 protsendini 2030. aastaks.

Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad üldist riigiabi reeglite lõdvendamist energiasektoris. Eriti huvitavad Berliini ja Pariisi need ajutised piirangute leevendused, mis lubasid maksta tarbijatele otsetoetusi tarbitud energia eest. Antud ajutised reeglid lõpevad selle aasta detsembris.

Samas on riigiabi reeglite leevendamise vastu Belgia, Taani, Hollandi, Soome ja Eesti valitsused. Need riigid saatsid neljapäeval EL-i konkurentsivolinikule Didier Reyndersile kirja, milles märgitakse, et riigiabi reeglite leevenduse pikendamiseks puuduvad vajadus ja õiguslik alus.

Hollandi kliima- ja energiaminister Rob Jetten ütles Financial Timesile, et rahastust on parem kasutada probleemi juurpõhjuste lahendamiseks, investeerides energiatõhususe ja energia säästmise meetmetesse.

Euroopa Komisjon teeb novembris oma ettepaneku, milliseid erakorralisi meetmeid soovitakse pikendada.