Kinnisvaratehingute arv ja väärtus langesid

Maa-ameti andmetel tehti kolmandas kvartalis kinnisvaraga 17 protsenti vähem tehinguid kui aasta eest samal ajal, seda nii tehingute arvu kui ka koguväärtuse poolest.
Kokku tehti kolmandas kvartalis ostu-müügitehinguid koguväärtuses 1,13 miljardit eurot. Võrreldes eelmise kvartaliga langesid tehingute arv ja koguväärtus vastavalt seitse ja 10 protsenti, aastaga mõlemad 17 protsenti.
Hoonestamata maa tehingute väärtus kasvas aastaga kaks protsenti, kuid hoonestatud maa ja korteriomandite väärtus vähenes vastavalt 27 ja 16 protsenti.
Teise kvartaliga võrreldes kasvas hoonestamata ja hoonestatud maade tehingute käive vastavalt ligi üks ja 6,5 protsenti, samas kui korteritega tehtud tehingute koguväärtus langes kvartaliga 18 protsenti.
Enim tehinguid tehakse korteriomanditega, mis moodustavad kõikide ostu-müügitehingute koguarvust 52 protsenti. Hoonestamata maadega tehti 23 protsenti ja hoonestatud maadega 19 protsenti tehingutest. Koguväärtusest moodustavad tehingud korteritega 53 protsenti, hoonestamata maadega 16 protsenti ja hoonestatud maadega 28 protsenti.
Eluruumidega tehtud tehingute arv langes aastaga 18 protsenti ja kvartaliga kaheksa protsenti. Korteritega tehti kolmandas kvartalis kokku 5948 ostu-müügitehingut, millest eluruumide osakaal oli 5426.
Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetri hind kasvas aastaga 31 protsenti 4178 euroni ruutmeetri eest, kvartaliga kerkis hind seitse protsenti.
Järelturu korteri keskmine hind langes Tallinnas aastaga 2,5 protsenti 2796 eurole ruutmeetri eest, kvartalivõrdluses jäi hind muutumatuks.
Väljaspool Tallinna maksis uue korteri ruutmeeter Eestis keskmiselt 2917 eurot, aastases võrdluses oli kasv 23 protsenti ja eelneva kvartaliga võrreldes püsis ruutmeetrihind peaaegu muutumatuna.
Toimetaja: Barbara Oja