Tosin aastat tagasi, kui Postimees küsis siseministriks tõusvalt Ken-Marti Vaherilt napi ressursi kohta, vastas ta, et loodab abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate õiguste laiendamisele. Kümmekond korda muudetud abipolitseiniku seadusesse on neid õigusi küll tasapisi juurde tulnud, kuid mõned kuud tagasi teatas siseministeerium, et astuma peaks pikema sammu.

Abipolitseinike saaks pärast seaduse muutmist kasutada näiteks riigipiiri valvamisel, välismaalaste kinnipidamiskohas ja dokumentide väljastamisel. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Heiko Mihkelson tõstis esile vabatahtlikud merepäästjad, kellele riik on pannud suure osa valdkonna vastutusest.

"Abipolitseinikega saaksime me parema väljaõppe ja parema ettevalmistuse korral samamoodi tegutseda," ütles Mihkelson ja lisas, et tulevikus sarnaneb abipolitseinik palju rohkem igapäevaselt politseis töötavale ametnikule.

Mõni nädal hiljem teatas haridusminister Kristina Kallas kirjalikult, et tema ministeerium abipolitseinike õiguste niisugust laiendamist ei toeta. Eraldi rõhutas Eesti 200 aseesimees Kallas, et abipolitseinikele ei tohiks anda õigust andmekogudele ligipääsemiseks, sõiduki sundpeatamiseks, joobe tuvastamiseks ega valdusesse sisenemiseks.

Kallas: politsei põhifunktsioone ei tohiks jätta vabatahtlikele

Kallas tõstatas ka küsimuse, kui palju peaks riik vabatahtlikele toetuma. "Ülesannete olulisuse tõttu ei peaks politsei- ja piirivalveameti põhifunktsioonide katmisel lootma abipolitseinike ja teiste vabatahtlike suuremale kaasamisele," teatas Kallas ning lisas, et ameti ülesanded peavad olema täidetud ka olukorras, kus vabatahtlikud ei saa või ei soovi või ei suuda ametit aidata.

"Abipolitseinike õiguste ulatusliku laiendamise asemel on struktuurseks lahenduseks kooseisuliste teenistujate ja täidetavate ülesannete kooskõlla viimine," märkis Kallas.

Politsei- ja piirivalveamet loodab lähiaastatel jõuda praeguse 1100 abipolitseiniku juurest 1600 abipolitseinikuni. Ühtlasi loodetakse tõsta vabatahtlike panust nii, et 80 protsenti abipolitseinikest panustaks aastas vähemalt 60 tundi.

Siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et PPA on valmis ka juhuks, kui ükski abipolitseinik välja ei tule. "Politsei- ja piirivalveamet loomulikult saab ka siis neile pandud ülesannetega hakkama," sõnas Läänemets. "Aga ma ütleks siseministrina, et ma arvan, et ta võiks olla veel oluliselt võimekam, nähes kõiki neid väljakutseid, mis täna julgeolekuolukord pakub."

Läänemets tõi näiteks kaitseliidu, kuhu samuti uusi liikmeid oodatakse. "Mina pole öelnud, et Eesti kaitsevägi ei saa hakkama, ning et selle pärast suurendame kaitseliidu liikmete arvu" rääkis Läänemets.

Laanet: kaaluma peaks uute politseiametnike palkamist

Murelik on ka reformierakondlasest justiitsminister Kalle Laanet, kes nõustub enda sõnul haridus- ja teadusministeeriumi väljatooduga. "Abipolitseinike õiguste ulatuslik laiendamine viitab meie arvates sellele, et paljude politseiametnike pensionile siirdumist ja luhtunud konkursside tõttu täitmata kohti loodetakse nüüd muuhulgas katta abipolitseinikega," lausus Laanet, ning märkis, et siseministeeriumi tutvustatud väljatöötamiskavatsus jätab tähelepanu alt välja võimaluse lisaraha toel uusi politseiametnikke palgata.

"Minu arust Reformierakond on aastaid olnud võimul ja pigem kärpimistega politseiametnike arvu vähendanud," ütles seepeale Läänemets.

"Ja ma meenutan veel, et Reformierakonna rahandusminister soovis teha mõned kuud tagasi järgmiseks aastaks siseministeeriumi valdkonnas kärpe, mis oleks mitmesaja politseiametniku koondamise kaasa toonud. Ma praegu lihtsalt saan aru, et justiitsminister ja rahandusminister pole seda teemat omavahel arutanud. Erakonna seisukoht jääb mulle segaseks," lisas siseminister.

Laanet meenutas oma oma kirjas, et politseiametnike nappusele otsis siseministeerium seadusemuudatustest tuge juba 2018. aastal. Siis soovis siseministeerium seadust muuta nii, et politseiametnik saaks korraga edasi töötada ja politseipensioni saada. Muudatustega oli ministeeriumi teatel kiire, sest pensionile oli minemas suur hulk politseiametnikke, kellele asenduse leidmine tõotas osutuda keeruliseks. Toonane justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) eelnõu ei kooskõlastanud.

Läänemets rõhutas, et igal aastal läheb politseiametnikuks õppima 70–100 abipolitseinikku. Kusjuures politseiametnikke koolitatakse edaspidi kaks korda rohkem kui seni. "Me tõstame 200 politseiametniku koolitamise pealt aastas selle numbri 415 peale," ütles ta.

Läänemets märkis, et suvel välja pakutud seadusemuudatus lubaks abipolitseinikel senisest rohkem spetsialiseeruda. Samas suurendaks see iseseisvalt tegutsevate abipolitseinike õigusi. Nii näiteks märgib siseministeerium, et seadusemuudatuse toel laheneks olukord, kus Põlvamaal patrullivad abipolitseinikud peavad purjutaja kainenema viimiseks ootama politseipatrulli Valgamaalt.

Kas ametnike või poliitikute mõtted?

Laanetilt ega Kristina Kallaselt ei õnnestunud rahvusringhäälingul selle loo tarbeks kommentaari saada. Haridus- ja teadusministeeriumist teatati, et Kristina Kallase allkirjaga dokument kannab endas haridus- ja teadusministeeriumi kui organisatsiooni seisukohti ning sestap  peaks seda kommenteerima ametnikud, mitte minister.

Justiitsministeeriumist teatati, et Laaneti allkirjaga dokumendi taga on ministri enda mõtted ja soovid ning ametnikel poleks õige neid kommenteerida. Laanet ise sõitis aga ministeeriumi kinnitusel puhkusele.