Kohe saate alguses ütles Purga, et asub esindama nii valitsust Ida-Virumaal kui ka Ida-Virumaad valitsuses.

"Ideaalis ongi see nii, et üheltpoolt ma esindan Ida-Viru huvisid valitsuse juures ja toon maakonna huvisid rohkem Tallinnasse. Ja teiseltpoolt ma viin riigi ja valitsuse soove Ida-Virumaa poole. Ja need võiksid olla ideaalis tasakaalus," ütles ta.

Purga ütles, et esimesel töönädalal on ta jõudnud rääkida suurema osa omavalitsusjuhtidega ja käesoleval nädalal on plaanis rääkida ministritega. "Ma selgitan välja, mis on nende soovides ühist ja mis on erinevat. Mis on kattuvad osad ja mis on sellist, mis jääb rohkem omavalitsuse sisse ja mis on sellised, mis jäävad riigi ja maakonna vahele. Ja nendele, mis jäävad riigi ja maakonna vahele, proovin kaasa aidata," rääkis Purga.

Purga rääkis, et nii peaminister kui ka regionaalminister on talle sõnastanud ülesandeks õiglase ülemineku fondi rahade maksimaalselt hea ärakasutamise Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks ja elukeskkonna parandamiseks.

Vastates küsimusele, mida ta päriselt ära teha saab ja millised on tema hoovad millegi mõjutamiseks, ütles Purga, et need hoovad loksuvad paika lähiajal. "Need hoovad sõltuvad sellest, kas ja kui palju on vaja midagi reaalselt kaasa aidata. Aga eesmärk on see, et juba olemasolevad protsessid toimiksid paindlikumalt, kiiremini ja saaksid lõpule viidud sellisel moel nagu eesmärk on," sõnas Purga.

Purga sõnul ei ole tema ametikoha loomine seotud pidevate negatiivse kuvandiga probleemide lahendamisega Ida-Virumaal. "Ida-Virumaalt tuleb ka väga palju positiivseid asju," sõnas ta.

Purga märkis, et kommunikatsiooni ja suhtekorraldust ta oma tugevateks külgedeks ei pea, küll aga pragmaatilisust.

Purga ütles, et suureks väljakutseks Ida-Virumaal on inimeste ettevõtlikkuse kasvatamine.

Rääkides energeetikasektorist, ütles Purga, et näiteks kümne aasta pärast võiks energia tootmine olla võimalikult laialdane. "See sisaldab teatud koguse meretuult, teatud koguse maismaatuult, teatud koguse päikeseparke, teatud koguse juhitavat võimsust, välisühendusi ja energiasalvestusi," ütles Purga.

"Kui väga jämedalt öelda, siis 1300 megavatti maismaatuult, 1000 megavatti meretuulepargist, 700 kuni 1000 megavatti päikeseparke ja juhitavat võimsust, mis arvestab ka ühe uue reserv tipu katlamaja loomisega, mis töötab gaasi peal, 250 kuno 300 megavatti," sõnas Purga.

Põlevkivi tulevikku Ida-Virumaal nimetas Purga vaikselt hääbuvaks. "Sellest põlevkivi kogusest, mida praegu kaevandatakse, kasutatakse enamust õlitootmises. Ja ka tulevikuperspektiivis, mis riigi poolt on ette näha, on see kogus, mis kasutatakse elektrienergia tootmiseks, kaduvväike. Ja see kaduvväike kogus on siis kasutusel sel ajal, kui ei jätku elektrit või lihtsalt elektri hind on niivõrd kõrge, et põlevkivielekter pääseb turule," rääkis Purga.

Purga sõnul aastal 2030 põlevkivienergia Eesti energiavalimisse ei mahu. "Selleks ajaks on kindlasti reservkatlamaja olemas, mis tipuvõimsusi katab palju efektiivsemal ja kiiremal moel," märkis ta.

Õlitehase lõpuni ehitamise kohta ütles Purga, et on suuresti nõus rahandusminister Mart Võrklaevaga, kes ütles, et see otsus 2019. aastal õlitehas rajada ei olnud mõistlik. "Aga mis tast praegu edasi saab? Oleks mõistlik, kui ta teatud aja töötaks, toodaks mingi raha tagasi. Aga ta saab töötada ainult sellistel tingimustel, kui ta mahub kliimaeesmärkide konteksti," ütles Purga.

"Minu suur põhimõte on see, et majandus peab mahtuma keskkonna taastootmisvõime piiridesse," lisas ta.

"Kui Ida-Virumaa on praegu harjunud tihtipeale sellega, et suurtööstus tähendab seda, et ühes tehase kompleksis töötab 1000 või 1500 inimest, siis tulevikus on nii, et sellesama käibe, ehk sellesama majandusefekti teevad ära 75 kuni 100 inimest. Me peame aru saama, et suurtööstust sellisel kujul tulevikus enam ei ole," rääkis Purga.

Sellest tulenevate negatiivsete mõjude tasandamiseks ongi tema sõnul mõeldud õiglase ülemineku fond, mis toetab ettevõtluse mitmekesistamist. Lisaks vähesele ettevõtlikkusele on Purga sõnul probleemiks aga ka geopoliitiline asukoht.

Purga tõdes, et kindlasti ei jää Ida-Virumaale alles sama palju tööstust nagu on olnud varem või on praegu. Leevendust näeb ta turismipotentsiaalis. "Ida-Viru on praegu turismi kohapealt kolmas sihtkoht Eestis. See on sihipärase töö tulemus. Ja ka õiglase ülemineku fond võib vabalt turismisektorisse panustada," ütles Purga.