Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon täidab praegu Tallinna volikogu 79 kohast 44, neist seitse kuulub sotsiaaldemokraatidele.

Viimase paari kuu liikumised erakondade ja fraktsioonide vahel tähendavad, et sotside fraktsioon on ühe liikme juurde saanud, Keskerakonna fraktsioon on kahe liikme võrra väiksemaks jäänud.

Otsa tegi lahti augusti lõpus Eesti 200-st lahkunud Liina Normet, kes astus ka fraktsioonist välja ning liitus oktoobri alguses sotsiaaldemokraatide (SDE) fraktsiooniga.

23. septembril lahkus Keskerakonnast ja linnavolikogu fraktsioonist Tõnis Mölder, kes mõni päev hiljem liitus Isamaa fraktsiooniga.

Taavi Aas võttis pikemalt mõtlemisaega, kuid lahkus samuti lõpuks (25. oktoobril) Keskerakonna fraktsioonist.

24. oktoobril arvati EKRE fraktsioonist välja erakonnast lahkunud ja Isamaaga liitunud Argo Luude, kes liitus neljapäeval ka Isamaa fraktsiooniga.

Tavapärasest vilkam fraktsioonide vahetamine on pannud nii mõnegi vaatleja oletama, et praegune koalitsioon pole enam nii kindel, kui varem tundus.

Linnavolikogu sotsiaaldemokraadist esimees Maris Sild ütles ERR-ile, et koalitsioonis sellist muret pole olnud ja seda on ka näidanud viimased, vähemalt 40 poolthäält nõudnud eelnõud, nagu linnaeelarve, et hääled peavad.

Silla sõnul pole suurt muutunud, sest liikumiste tulem on koalitsiooni jaoks vaid miinus üks saadik. "Pigem on õhkkond koalitsioonis töine," lausus ta.

Et keegi opositsioonist aktiivset agitatsiooni teeks ja saadikuid üle meelitaks, pole Silla sõnul silma jäänud. Sotsid pole tema sõnul koalitsioonist lahkumise peale mõelnud ja pole ka keegi opositsioonist nende poole pöördunud, et võimalikku uut koalitsiooni arutada.

Keskerakonna fraktsiooni juht Kalle Klandorf ütles ERR-ile, et praegu pole küll mingit hirmu, et koalitsioonisaadikute arv langeks järsku alla 40 ja koalitsioon jääks volikogus vähemusse.

"Kindlasti ei ole asi praegu nii kriitiline, nagu väljast paistab. Ja eks inimesed teevad asja suuremaks, kui see tegelikult on," lausus Klandorf, lisades, et lahkujaid on erakonnast olnud läbi aastate, kuid suures pildis pole see midagi muutnud.  

"Eks need on sellised karjeristid, kes tunnevad, et siin tiivad enam ei lenda ja siis arvavad, et teises erakonnas hakkavad uuesti lendama," nentis ta.

Klandorfi sõnul on ta ka kindel, et praeguses seisus ei hakka erakonnast lahkuma Keskerakonna juhi valimistel Mihhail Kõlvartile kaotanud Tanel Kiik.

"Kiik on nii tark poiss ja ta on valinud oma tee – ta teab, et ei Aasa ega Möldri lahkumine muuda erakonda. Ma olen täna küll kindel, et sellises kriitilises olukorras ei hakka ta erakonnast lahkuma," ütles Klandorf.

Tõnis Mölderi küsimus

Samas on ERR-ini jõudnud ühelt koalitsioonipoliitikult info, et Isamaaga liitunud Tõnis Mölder on oma endiste erakonnakaaslaste seas aktiivselt maad uurimas, kas ja kes oleks nõus üle tulema.

Mölder ei eitanud ERR-iga rääkides, et ta keskerakondlastega ikka ja jälle suhtleb ning olukorda jälgib.

"Viimane kaks nädalat on näidanud, et Keskerakonnast lahkujaid on olnud veel. Kas lahkumine on lõppenud – ma arvan, et ei ole. Muidugi ma suhtlen paljude endiste erakonnakaaslastega, sest nende seas on palju sümpaatseid ja tublisid inimesi, aga eks lõpliku otsuse teeb ikkagi igaüks ise," lausus ta.

Klandorfi sõnul pole peale Möldri ja Aasa lahkumist keegi fraktsioonist tulnud temaga rääkima, et kaalub ka lahkumist.

Taavi Aasa küsimus

Tallinna volikogus on praegu üks fraktsioonitu saadik ja see on Taavi Aas, kes ütles ERR-ile, et tal ei ole mingit kavatsust kellegagi liituda.

Küsimusele, kas ta jääb fraktsioonituks volikogu koosseisu lõpuni ehk järgmiste kohalike valimisteni, vastas Aas, et seda ta ei oska öelda, mis järgmise aasta jooksul juhtuda võib ja ta ei soovi mingit ajamääratlust välja öelda, kui kauaks ta nii-öelda sõltumatuks saadikuks jääb.

Opositsioonierakondade esindajad pole enda sõnul Aasaga liitumise teemal rääkinud.

EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas ütles otse välja, et ei ole Aasast huvitatud ja üleüldse tuli Aasa lahkumine Keskerakonnast ootamatult.

"Aasa lahkumine oli huvitav, sest ta oli pigem selline rahulik, mitte revolutsiooniline keskerakondlane. Kas keegi veel on lahkumas – (Andre) Hanimägi, (Jüri) Ratas – ma ei kujuta ette," lausus Kallas.

Isamaa fraktsiooni esimees Karl-Sander Kase ütles, et tema pole Aasaga suhelnud ja mingit aktiivset värbamistööd Isamaa ei tee. Samas on just Isamaa lahkujatega kõige rohkem võitnud: Luude ja Möldri liitumisega tõusis nende fraktsiooni suurus viielt liikmelt seitsmele.

"Inimestega muidugi suheldakse, aga sellist hit-list'i pole. Oodatud on see inimene, kes soovib ka sisulist muudatust Tallinna linna valitsemises elu viia ja Keskerakonnalt ainuvõim ära võtta. Aga ma ei välista midagi," lausus Kase.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Sander Andla ütles, et kuivõrd Aas on välja öelnud, et ta kellegagi volikogus liituda ei soovi, pole ta temaga ka suhelnud.

Koalitsioon Keskerakonnata?

Sellest, et Tallinnas saab valitseda ka ilma Keskerakonnata, räägiti üsna valjul häälel enne eelmisi kohalikke valimisi. Peale valimisi hõiked vaibusid, kuid nüüd on taas midagi sosinast valjemat kosta.

Otse seda siiski opositsioonierakonnad välja ei ütle, pigem ollakse ebalevad või tundub see tegelikkuses teostamatu – üks asi on Keskerakonna fraktsiooni võimalik kokkukuivamine; teine asi, ja seda on märksa keerulisem ette kujutada, on niinimetatud vikerkaarekoalitsiooni kokkupanemine.

Mart Kallas ütles otse, et tema laiapõhjalisse koalitsiooni väga ei usu. "Seal peaks siis omavahel kõik valdkonnad ära jagama ja see saab olema väga keeruline. Teoorias võiks Reformierakond endale võtta kaks väiksemat puudlit," lausus ta.

Kallase sõnul on väga keerukas sotse Keskerakonna juurest ära meelitada ja isegi, kui see õnnestub, ei tahaks sotsid EKRE-ga nagunii kokku minna.

Ka Möldri sõnul on keeruline näha, et praegune koalitsioon laguneks. "Soov on pakkuda Tallinnas enne 2025. aastat (kohalikke valimisi – toim.) reaalset alternatiivi. Möönan, et linnas on praegu töötav koalitsioon ja ma ei ole väga optimistlik, et toimub võimuvahetus. Küll on Keskerakonnas teatud erimeelsusi ja erinevaid arusaamu poliitikast," lausus ta.

"Elame-näeme. Poliitika on dünaamiline," ütles Andla.

Kase ei soovinud prognoosida, kui reaalne on koalitsioon ilma Keskerakonnata, kuid ütles, et vaatamata EKRE mõningasele soodumusele olla opositsioonis ka opositsioonile on ühiseid kohtumisi peetud ja soovitud suure eesmärgi – linnavõim ilma Keskerakonnata – nimel hoida opositsiooni ühtsena.

Kallase sõnul on EKRE nendel kohtumistel ikka osalenud ja pigem on Reformierakond olnud mingil põhjusel see, kes on eemale hoidnud.

Koalitsioon Keskerakonnaga?

Võimatu pole teoorias ka see, et kui Keskerakond tõesti robinal hakkab Tallinna volikogu liikmeid kaotama, hakkab just see erakond ise otsima uusi koalitsioonipartnereid.

Mart Kallase sõnul EKRE kindlasti kaaluks Keskerakonna ettepanekut.

Opositsioonikaaslaste etteheite kohta, et EKRE on juba praegu ja varem Keskerakonda vaikimisi toetanud, ütles Kallas, et saab aru, miks seda ette heidetakse, ja see puudutas EKRE toetust abilinnapea Andrei Kantele, kes sattus turmtule alla, kui teatas, et eestikeelsele haridusele üleminekul võib eesti laps sattuda õppima kooli, kus õpivad vene kodukeelega lapsed.

EKRE ei ühinenud poolteist kuud tagasi ka ülejäänud opositsiooniga, et avaldada umbusaldust linnapea Mihhail Kõlvartile.

Isamaa ja Reformierakonna jaoks on aga just üleminek eestikeelsele haridusele põhjus või ettekääne, miks ühisosa Keskerakonnaga ei nähta. "Oleme Keskerakonnaga nii eri meelt, et keeruline on ühisosa näha," ütles Andla.

"Ei pea realistlikuks," nentis Kase.

Klandorf ütles, et praegu pole võimalust, et otsitakse kolmandat koalitsioonierakonda, isegi arutatud.

Selle nädala seisuga on Keskerakonna fraktsioonil Tallinna linnavolikogus 37, Reformierakonnal 15, Isamaal ja SDE-l seitse ning Eesti 200-l ja EKRE-l kuus kohta. Üks saadik on fraktsioonita.