Esimest korda jäi Tallinna volikogul teine aseesimees valimata 20. aprillil, kui EKRE otsustas samal nädalal, et nad seavad lisaks Reformierakonna kandidaadile Sander Andlale üles ka oma kandidaadi, fraktsiooni esimehe Mart Kallase.

Reformierakond oli varem arvestanud, et nende kui suurima opositsioonifraktsiooni kandidaat on ka opositsiooni ühiskandidaat. Kallas ise põhjendas EKRE käitumist olukorra muutumisega riigis peale märtsikuus toimunud valimisi ja uue koalitsiooni loomist.

""Mingid kokkulepped, traditsioonid ega hea tava ei kehti enam. Ja kellega kokku leppida? Reformierakonnaga? Kes on Toompealt all-linna toonud laimamise, sildistamise, tühistamise, ja valetamise. EKRE ei ole kunagi lubanud toetada noorpoliitik Sander Andlat mingisuguses positsioonis," lausus ta aprillis.

Teine katse teist aseesimeest valida tehti eelmise nädala neljapäeval, kuid taas tulemuseta. Reformierakond esitas seekord kandidaadiks Ivi Eenmaa, EKRE taas Mart Kallase.

Kuid asi pole ainult opositsioonis ja seal tekkinud tülis. Volikogu suurim fraktsioon, Keskerakond, kellele kuulub volikogu 79 kohast 39, põhimõtteliselt loobus hääletamast ning ilma nende häälteta teist aseesimeest valida ei saagi.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kalle Klandorf ütles ERR-ile, et nende soov on, et opositsioon leiaks ühiskandidaadi.

"Meie otsa ei ole põhjust vaadata.  Me loodame, et opositsioon suudab ühise kandidaadi ikkagi välja panna. Miks nad sunnivad meid valima kahe opositsioonikandidaadi vahel? Meie ootame ühte kandidaati, nagu see ikka aastate jooksul on olnud," lausus ta.

Järgmisel neljapäeval minnakse uuele katsele, kuid EKRE ja Reformierakonna vastasseis tähendab, et ühiskandidaadi leidmine on põhimõtteliselt välistatud.

"Ei näe (võimalust). (Põhjuseks) See, mis riigis toimub. Absoluutselt mingit võimalust ei näe," ütles Kallas.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Sander Andla ütles esmaspäeval ERR-ile, et neile jääb arusaamatuks, mis EKRE plaan ikkagi on, sest teisel katsel sai Kallas ainult kuus häält ehk kõik hääled tulid EKRE fraktsioonist. "Seis on seega sama, et EKRE ei soovi ülejäänud kolme opositsioonierakonnaga koostööd teha, sest Isamaa ja Eesti 200 on meie kandidaadi taga," nentis ta.

Klandorfi sõnul võiks mõelda neutraalsema kandidaadi peale

Andla kirjutas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et keskerakondlastest linnajuhtide otsustamatus on probleem.

Klandorfi sõnul on fraktsioonide esimeestega vesteldud, kuid see ei ole ikkagi Keskerakonna ülesanne, et opositsioon suudaks kokkuleppele jõuda.

"Miks peame meie vahendama, meie ikka vaatame, kuidas koalitsioonis asjad edenevad. Meie saame ainult suunata, et oleks ikkagi ühtne opositsiooni kandidaat," lausus ta.

Klandorf pakkus välja, et kui EKRE ja Reformierakond ei suuda ühiskandidaadis kokku leppida, võiks leida kompromissi ja esitada teiseks aseesimeheks mõni samuti volikogus opositsioonis oleva Isamaa või Eesti 200 saadik, kes oleks tekkinud tülis neutraalsem valik.

Kallas ütles, et sellist varianti peab veel arutama. Keskerakonna käitumise kohta nentis ta vaid, et "eks nad naudivad seda, et opositsioon ei ole ühtne".

Andla nimetas Klandorfi ettepanekut aga halvaks praktikaks.

"See on pigem halb praktika, kui võimuerakond hakkab dikteerima, kes opositsiooni kandidaat olema peaks. Riigikogus ma ei kujutaks sellist asja ette. Kumab välja soov demokraatia protsessi juhtida. Siis tekib küsimus, et kus see piir ikkagi on," lausus ta.

Teise aseesimehe koht võib üldse kaduda

Klandorf märkis ka, et kui opositsioon kompromissi ei leia, võidakse teise aseesimehe koht, mis aastaid tagasi volikogu otsusega loodi, samamoodi ka ära kaotada.

"Võimalik, et volikogu tuleb kokku ja otsustab, et volikogul ei olegi vaja teist aseesimeest, kui opositsioon ühte kandidaati esitada ei suuda," ütles ta.

Kallase sõnul pole see idee vastuvõetamatu. Ta märkis, et teise aseesimehe roll oli nagunii ainult arupärimiste ajal volikogu töö juhatamine ja seegi töö kadus eelmisel aastal, kui hakati selle asemel korraldama volikogu infotundi.

"Poliitiliselt on see (teine aseesimees) küll kõlav ametinimetus, aga ega sel praktiliselt väärtust pole," lausus ta.

Järgmine Tallinna volikogu istung toimub 1. juunil.

Tallinna linnavolikogu esimees on Jevgeni Ossinovski (SDE) ja esimene aseesimees Marek Jürgenson (Keskerakond).

Tallinna volikogus moodustavad koalitsiooni Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, opositsioonis on Reformierakond, EKRE, Eesti 200 ning Isamaa.