Euroopa Komisjon pakkus välja suurendada EL-i eelarvet 100 miljardi euro võrra, millest 67 miljardit eurot moodustaks täiendavad panused liikmesriikidelt ja 33 miljardit eurot täiendava laenu võtmine, vahendab Financial Times.

Pool pakutavatest lisakulutustest peaks minema Ukrainale. Komisjoni plaanide järgi peaks Kiiev saama 17 miljardit eurot otsest rahalist abi ja 33 miljardit eurot laenude näol.

Kuigi Ungari ja Slovakkia valitsusjuhid väljendasid vastasseisu Ukraina abistamisele, on teiste liikmesriikide juhid optimistlikud, et neid saab ümber veenda. Kaja Kallas ütles meediale reedese kohtumise eel, et Ungari peaminister Viktor Orban räägib üht juttu avalikkusele, kuid otsuste langetamisel tihti käitub teistmoodi.

Siiski on Ukraina abi kiitmise takistuseks Slovakkia peaministriks sel nädalal ametisse astunud Robert Fico, kes nimetas tippkohtumise ajal Ukrainat korrumpeerunud riigiks, nõudis suuremat järelevalvet Ukraina abistamise üle ja ütles, et ta kavatseb toetada ainult humanitaarabi osutamist Kiievile. Lisaks väitis Fico, et osa Ukrainale mõeldud rahast peaks minema Slovakkia ja Ukraina vahelise riigipiiri kindlustamiseks.

Veelgi suuremad vaidlused puudutavad ülejäänud 50 miljardit eurot, mida Euroopa Komisjoni ettepanekul võiks suunata EL-i enda vajaduste katmiseks. Osa rahast peaks minema oodatust suuremateks kujunenud EL-i ühise pandeemiaaegse laenamise intresside katmiseks.

Enamik liikmesriikide juhte ütles, et nemad ei kavatse toetada Komisjoni enda kasvanud tööjõukulude katmiseks mõeldud 1,9 miljardi eurost lisarahastuse palvet.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu eesistujariik Hispaania hoiatavad, et kui Komisjoni ettepanek ühenduse eelarve tõsta ei lähe läbi, tuleks Brüsselil kärpida liikmesriikidele mõeldud kriitiliste valdkondade rahastust tervelt 30 protsendi võrra. Rootsi valitsuse aruande järgi piisaks ainult neljaprotsendilisest kärpest.

Kui Lõuna-Euroopa riigid pigem toetavad Komisjoni ettepanekut ning soovivad isegi rohkem rahastust, mis läheks sisserändevoogude probleemi leevendamiseks, siis Põhja-Euroopa liikmesriigid nagu Holland ja Saksamaa on pigem Komisjoni praeguse ettepaneku vastu.

Ka Belgia peaminister Alexander De Croo pole Komisjoni ettepanekuga nõus.

"Me palume Komisjoni ja teisi institutsioone vaatama enda rahastuse otsa ning otsida välja raha, mida ei kasutata täiel määral, selmet küsida liikmesriikidelt suuremat panust," ütles De Croo.

Taani sõnul pole Komisjon liikmesriikidele jaotanud ligi 16 miljardit eurot rahastust, mida saaks Kopenhaageni sõnul valutult kärpida.

Reedel ütles Eesti peaminister Kaja Kallas Brüsselis olnud ajakirjanikele, et lisaks Ukraina täiendavale aitamisele tuleb EL-i eelarvet muutes keskenduda Euroopa Liidu enda julgeolekule ja EL-i ettevõtte konkurentsivõime tõhustamisele. Lisaks ütles Kallas, et EL-i praeguse eelarve koostamine toimus enne pandeemiat ja sõda.

"Me peame võtma arvesse praegu käimasolevat kriisi. Me ei näinud ette pandeemiat, aga me ei näinud ette ka sõda – nüüd me oleme olukorras, kus me peame rohkem riigikaitsesse panustama," ütles Kallas.